tisdag 17 oktober 2017
makarna paltto

Gollegiella-vuoitit 2016

Gollegiela árvvoštallanlávdegoddi lea 2016 mearridan juohkit bálkkašumi njealji olbmui. Bárrii Kirsi Palttoi ja Jan Skoglund Palttoi ja oappášguktui Ingá Márjá Steinfjellii ja Máret Steinfjellii. 

Kirsi Paltto ja Jan Skoglund Paltto

Kirsi Paltto, riegádan 1974 ja Jan Skoglund Paltto, riegádan 1961 orruba ja doaibmaba Kárášjogas, Norggas.

Kirsi lea oahppan sámegiela ollesolmmožin. Iežas stuorra beroštumi bokte árbejuvvon gielas son lea lohkan sámegiela ollát masterdássái. Maiddái Jan lea lohkan sámegiela ja eará fáttáid nugo oahppaneavvopedagogihka.

Kirsi Paltto ja Jan Skoglund Paltto barggu vuođđu lea badjel guoktelogi jagi nanu beroštupmi sámegiela ovdáneamis ja seailluheamis. Kirsi ja Jan leaba vuosehan dehálaš ja mearkkašahtti beroštumi ja doaimmalašvuođa viiddes barggus ovddit davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjánsámegiela.

Paltto guovttos oažžuba bálkkašumi iežaska máŋggaid jagiid  barggu ovddas ovddidit sámi gielaid, davvisámegiela, oarjánsámegiela ja julevsámegiela.

Kirsi Paltto ja Jan Skoglund Paltto leaba hutkkálaš barggu bokte huksen dulkan- ja jorgalandoaimma mii lea viidát ovdánan, ja maiddái ráhkadan earret eará mánáidgirjjiid, ollesolbmogirjjálašvuođa, oahpponeavvuid ja neahttaoahpahusa. Neahttaoahpahus jođihuvvo portála E-skuvla bokte gos sámi giellaoahpahus mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide lea guovddážis. Dán barggus lea sihke gáiddusoahppa dego gursset ja ovttaskas reaiddut easkaálgiid- ja joatkkadásis. Dan dihte go leaba vuolgán skuvllaid oahppoplánain Norggas de oahpahusat leat hábmehuvvon nu ahte heive oahpahusaide sihke skuvllain ja maid ruovttuin.

Paltto guovttos leaba maŋemus jagiid maid ovddidan ođđa vugiid giellabarggus earret eará go jorgaleaba ráidoáviissa Bamse davvisámegillii. Soai leaba maid hábmen interaktiivalaš oahpponeavvuid ja appaid telefovnnaide maid mánát ja ollesolbmot sáhttet geavahit giellaoahppamis, dát maid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjánsámegillii.

Árvvoštallanlávdegoddi oaivvilda ahte Kirsi Palttos ja Jan Skoglund Palttos dál ja jagiid čađa lea leamaš dehálaš rolla giellavugiid ja neavvuid ovddideamis sihke easkaálgiide ja eatnigielat mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide. Sudno barggu bokte soai vuoseheba maid ovttaskas olbmot sáhttet olahit iežaska viššalis ja movttiidahtti giellabarggu bokte.

Ingá Márjá Steinfjell ja Máret Steinfjell

Ingá Márjá Steinfjell, riegádan 1981 ja Máret Steinfjell, riegádan 1984 leaba šaddan bajás Guovdageainnus, Norgga beal Sámis.

Steinfjell oappážagat hállaba davvisámegiela ja oarjánsámegiela, ja oarjánsámegiella lea oalle uhkiduvvon giella sullii 500 hálliiguin man hárve gullá árgabeaivvis, medias dehe eará dehálaš oktavuođain mat sáhttet doarjut giellageavaheami mánáin ja nuorain.

Sihke Ingá Márjá Steinfjell ja Máret Steinfjell leaba journalisttat ja sudnos lea buolli beroštupmi sámegielas, earenoamážit oarjánsámegielas. Soai leaba bargoeallimis áŋgiruššan viiddidit oarjánsámi geavahanguovllu ja čalmmustahttit giela sihke Ruoŧas ja Norggas, mii lea leamaš veahkkin oarjánsámegiela ovdáneamis. Leaba guokte roastilis olbmo movttegis mielain geat iskaba ja gálliba ođđa geainnuid sámegillii. Danin leaba dehálaš inspirašuvdnagáldut nuoraide olles Sámis.

Ingá Márjá Steinfjella ja Máret Steinfjella maŋemus ja eanemus mearkkašahtti bargu ovddidit oarjánsámegiela lea talkšovva Steinfjell & Stenfjell diibmosaš sáddenáiggiin vahkkui radios mii sáddejuvvo Ruoŧas, Norggas ja Suomas. Prográmma lokte juohke lágan árgabeaive ja muhtimiin nággobohciideaddji áššiid sámi servodagas ja nuoraidkultuvrras. Prográmma lea  erenoamáš dan dihte go rahčaba doallat oarjánsámegiela vuosttaš gulahallan gaskaoapmin, mii nanne oarjánsámi árgabeaivegiela ja dahká dan vejolažžan otná nuoraide geat rahčet váldit ruovttoluotta ja geavahit  árbegielaset. Talkšovva lea vuosehan ahte giellaoahppan ii álot dárbbaš leat nu duođalaš ja ferte maid gávdnot sadji suohtastallamii.  

Ingá Márjá ja Máret Steinfjell eaba bala geavaheames giela ja ávžžuheaba visot oarjánsámegielagiid duosttat hállat beroškeahttá duogážis dahje máhtuin. Oanehis áiggis dát talkšovva lea šaddan smávit giellarevolušuvdnan mii lea dehálaš oassi giellaealáskahttimis oarjánsámi guovllus ja áiggi mielde maid olles Sápmái.

Árvvoštallanlávdegoddi oaivvilda ahte dán guovtti nuorra nissonis lea ollu ain addit ja Steinfjell oappážagat boahtteáiggis galgaba movttiidahttot fuobmát eanet vugiid ja doaimmaid mat loktejit oarjánsámegiela árvvu ja movttiidahttiba sámi mánáid ja nuoraid geavahit giela.

Váldde oktavuođa:

David Kroik
Árvvoštallanlávdegotti ságadoalli

david.kroik@umu.se

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2016-11-09

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenySpråk
MenySpråk
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?