Álgoálbmotbeaivi borgemánu 9 beaivvi
Borgemánu 9 beaivvi ávvudit riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivvi. Dalle gudnejahttit máilmmi álgoálbmogiid, ja min álgoálbmotkultuvrraid oktasaš báttiid ja dan luonddu mas eallit ja mas leat birgen dán rádjái.
ON váldočoahkkin mearridii 1994:s ahte álgoálbmotbeaivi galggai ávvuduvvot juohke jagi álgoálbmotlogijagis 1994-2004. Dan rájes leat ávvudan borgemánu 9 beaivi ja dat lea cieggan álgoálbmotbeaivin. Álgoálbmogat vásihit meastta álohii vuostálasvuođaid stáhtaiguin ja sidjiide lea váttis olahit doarjaga iežaset rivttiide. Dát álbmogat eai leat leamaš mielde mearrideame dálá áiggi riikkarájiid dehe stáhtaid.
Borgemánu 9 beaivvi 1982 čoahkkanii "The UN Working Group on Indigenous Populations of the Subcommission on the Promotion and Protection of Human Rights” – mii lea ON bargojoavku mii galgá bargat álgoálbmogiid váttisvuođaiguin ja ovddidit sin olmmošvuoigatvuođaid.2002 rájes čoahkkanit álgoálbmotovddasteaddjit jahkásaččat Bistevaš forumis mii lea sierra ON-orgána álgoálbmogiid várás.
ON meroštallá ahte sullii 370 miljovnna olbmo 90 sierra riikkas gullet álgoálbmogiidda dahje čearddalaš álbmogiidda, ja sárdnot 4000 giela máilmmi 7000 iešguđet gielas. Dávjá leat sii unnitlogus muhto Bolivias, Guatemálas ja Peruas lea sullii bealli riikka álbmogis dehe eanet álgoálbmogiidda gullevaš. USA:s gos ásset 281 miljovnna olbmo (jagi 2010 álbmotlohkamis), leat sullii 4 miljovnna olbmo álgoálbmogii gullevaččat (Native Americans) – namalassii juogo indiánat, inuihtat dehe hawaiianlaččat (1,5 % olles álbmogis). Miehtá máilmmi gávdnojit duháhiid mielde iežá álgoálbmotjoavkku ja čearddalaš unnitloguálbmoga main leat sullasaš vásáhusat ja historjá.
Riikkaidgaskasaš bargoorganisašuvdna ILO dohkkehii 1989:s Konvenšuvnna nr 169 álgoálbmotnjuolggusvuođaid birra. Dat ii leat vel dohkkehuvvon Ruoŧas, muhto Norggas ja Danmárkkus gal lea. Ruoŧa ráđđehus lea jahkeviissaid guorahallan sámiid rievtti eatnamiidda ja čáziide, bivdo- ja guolástanrivttiid, ja lea maid čielggadan Sámedikki ja dan organisašuvnna. Muhto dássožii eai leat dát guorahallamat buktán makkárge stuora nuppástusaid ruoŧa sámepolitihkkii.
Álgoálbmogat buktet girjáivuođa ja riggudahttet sivilisašuvnna ja kultuvrra; namalassii olmmošvuođa oktasaš árbbi.
ON generálačoahkkin dohkkehii 2007:s, maŋŋel 30 jagi rahčamušaid, Álgoálbmotjulggaštusa (UNDRIP). Álgoálbmotjulggaštus mearrida unnimusdási das got álgoálbmotáššiid galgá gieđahallat iešguđet riikkain. Das leat 24 vuođđojurdaga ja 46 artihkkala. Okta julggaštusa vuođđojurdagiin ja vuođđonjuolggusvuođain lea iešmearridanriekti.
ON álgoálbmotkonferánsa 2014:s dohkkehii ovttajienalaččat loahppadokumeantta mii cealká ahte álgoálbmotjulggaštus galgá implementerejuvvot miellahttostáhtain. Dán dokumeanttas duođaštit miellahttostáhtat ahte áigot gudnejahttit, ovddidit eai ge ”geđege láhkái ráddjet álgoálbmogiid njuolggusvuođaid, ja ollašuhttit ja bisuhit ON álgoálbmotjulggaštusa prinsihpaid maid generálačoahkkin dohkkehii čakčamánu 13 b 2007”.