onsdag 16 juni 2021

Luonddugáhtten- doaimmahat duššindahká barggu hálddašanreaidduin

Luonddugáhttendoaimmahat lea fámohuhttán leanastivrraid mearrádusaid suodjalusbivddu birra, ja dat duššindahká dan barggu maid Luonddugáhttendoaimmahat ieš lea ovttas Sámedikkiin dahkan meahcielliid hálddašanreaiddu ovddideamis. Dát mearrádus ii ollenge čuovo riikkabeaivemearrádusa ahte boazoealáhusa gierdanrádji meahcielliidvahágiidda ii galgga leat eanet go 10 proseantta.

Jïemten leanastivra juolludii duvle suodjalusbivddu 19 geatkái čieža guovllus Jïemten leanas. Västernorrlándda leanastivra ges juolludii suodjalusbivddu čieža albasii Örnsköldsvik ja Sollefteå gielddain. Luonddusuodjalansearvi váiddii goappaš dáid mearrádusaid Luonddugáhttendoaimmahahkii mii easkka báliid fámohuhtii dáid mearrádusaid. Ággan lea ahte Luonddugáhttendoaimmahat ii dohkket leanastivrraid mearrádusvuođu. Dát mearrádusat lea earet eará vuođđuduvvon árbevirolaš máhtuide. Luonddugáhttendoaimmahat gáibida ollislaš vahátgova, meroštallan iežá vejolaš čovdosiid goluin, ja oaivvilda vel ahte dat teorehtalaš vahátmodeallat mat dál gávdnojit eai doala deaivása.

Ođđa oaidnu?

Torkel Stinnerbom, Sámedikki boazodoallolávdegotti lahttu lea ieš áŋgirit bargan gierdanrájiiguin ja ii loga veaháge  ipmirdit Luonddugáhttendoaimmahaga dán áššis:
- Dáinna málliin duššindahká Luonddugáhttendoaimmahat olles barggu boazodoalu gierdanráji hálddašanreaidduiguin. Mu anán dán leat fámostallamin. Luonddugáhttendoaimmahat duššindahká riikkabeaivemearrádusa ahte čearru ii galgga dárbbašit gierdat meahcieallivahága mii lea eambbo go 10 proseantta. Dat gáibida buoret vuođu vahágiid árvvoštallat muhto dattege ii čilge makkár vuođu gáibida. Lea áibbas vearrut čearuide duvdit ovddasvástádusa duođaštit vahágiid, lohká Torkel Stinnerbom.

Sámedikki ealáhushoavda Lars-Ove Sjajn čilge ná:

-  Sámediggi ja Luonddugáhttendoaimmahat leat 2 ½ jagi bargan dainna meahciealliproposišuvnnain maid riikkabeaivi dohkkehii juovlamánus 2013. Ágga fámohuhttit suodjalusbivddu lea oalát dan oainnu vuostá maid Luonddugáhttendoaimmahat čájehii go barggaimet proposišuvnnain, namalassii ahte dutkanbohtosiid vehkiin ii mana rehkenastit čearuid duohta vahága. Danne han mii evttoheimmet dákkár hálddašanreaiddu, lohká Lars-Ove Sjajn.

- Luonddugáhttendoaimmahat manná oalát daid rehkenastinvugiid vuostá maid mii, Sámediggi, Leanastivra, Luonddugáhttendoaimmahat ja čearut leat leamaš soahpan, muitala Torkel Stinnerbom.

Bohccobiergguin biebmat meahcielliid

Riikkabeaivemearrádus gierdanráji birra mearkkaša ahte boazodoallu ii galgga dárbbašit gierdat eanet go 10 proseantta massima. Massimat leat eambbo do dát rádjemearri, oaivvildit leanastivrrat mat leat mieđihan suodjalusbivdui. Muhto Luonddugáhttendoaimmahat oaivvilda ahte leanastivrrat eai leat sáhttán duođaštit ahte čearut leat gillán/gillájit dahje sáhttet šaddat gillát ná duođalaš vahága.

EU direktiivvat elliidšlájaid birra eai leat dušše meahcceelliid seailluheami birra. Dain čuožžu maid ahte ”Doaimmat mat álggahuvvojit dán direktiivva jelgii galget vuhtiiváldit ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš dárbbuid, ja guovllu ja báikkálaš mihtilmasvuođaid (artihkal 2)”. Artihkal 16 cealká ahte direktiivvain sáhttá spiehkastit vai eastada duođalaš vahága olbmuid opmodagaide. Bohccot leat olbmuid priváhta opmodagat, ja opmodatsuodji lea nanus sihke vuođđolágas ja EU-rievttis.

- Opmodatsuodji ii devdojuvvo jus boazosámit šaddet stuora oasi iežaset biergobuvttadeamis bidjat meahcielliide, lohká Håkan Jonsson, Sámedikki stivraságadoalli. Gávppiin váilu bohccobiergu. Jus mii nagodivččiimet unnidit meahcieallivahágiid daidda gierdanrájiide mat leat mearriduvvon, de sáhtáleimmet loktet biergobuvttadeami unnimusat 30 proseanttain, oaivvilda Håkan Jonsson.

Váivvida

Luonddugáhttendoaimmahaga mearrádus dagaha eahpesihkarvuođa čearuide ja ovttaskas boazobargiide.

- Mii diehtit ahte boazovázzit šaddet gierdat stuora preassa olahan dihte ceavzilis ja gánnáhahtti boazodoalu. Luonddugáhttendoaimmahaga mearrádus suodjalusbivddu birra, man ii sáhte váidit ge, lea hirbmat váidalahtti mearrádus, loahpaha Håkan Jonsson.

Sámediggi joatká barggu dáinna áššiin, ja boahtá gáibidit čoahkkima ráđđehusain ja Luonddugáhttendoaimmahagain.

Váldde oktavuođa:

Håkan Jonsson, 070-322 83 01
Sámedikki stivraságadoalli

Lars-Ove Sjajn, 070-357 77 24
Ealáhushoavda

Torkel Stinnerbom, 070-214 87 82
Boazodoallolávdegotti lahttu

 

* Hálddašanreaiddu ulbmil lea oažžut buoret doaimmaid maiguin unnida boazoealáhusa massima meahcceelliide. Dáinna reaidduin galgá áššegieđahallan mannat njuovžileappot, ja addit buoret legitimitehta dain mearrádusain mat dahkkojit meahciealli- ja boazodoallohálddašeamis. Mihttun lea ahte stuora meahcielliid gierdanráji siskkobealde oččodit geavatlaš hálddašanreaiddu mas ođđa dieđa ja vásáhusmáhttu implementerejuvvojit leanastivrra ja boazodoalu gulahallamis.

Visar sidorna 141 till 160 ( av 218 )
© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2015-12-16

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?