onsdag 26 april 2017

Min guovlludoaibma-prográmma

Eanandoallodoaimmahat lea dohkkehan min guovlludoaibmaplána báikegoddeprográmmas. Prográmmii gullá ng. SWOT-guorahallan Sámis ja mielddusin dasa  leat budjeahtta ja árvvoštallaneavttut.

Ulbmil

Guovlludoaibmaprográmma lea veahkkin Sámediggái vuoruhit ohcamušaid gaskkas, ja muđui doaibmaoasálašvuođa, gulahallama ja oktiiheiveheami iežá foanddaid ektui ja iežá guovlulaš ja báikkálaš ovdánahttima.

EU mihtut stivrejit

Visot báikegoddeprográmma ja mearra- ja guolástusprográmma vuoruheamit veahkehit ollašuhttit EU bajemus ulbmiliid, EU 2020. EU 2020 lea EU ovdánanstrategiija jierpmálaš ja guoddevaš ekonomiija dihte mas lea alla bargguiduhttin, buorre produktivitehta ja nanu sosiála oktavuohta. Ruoŧas galgá báikegoddeprográmma, mearra- ja guolástusprográmma, guovlulaš strukturfoandaprográmmat ja sosiálafoandaprográmma ovttas ollašuhttit foanddaid oktasaš ulbmiliid. Dát ulbmilat leat fas mielde EU 2020 ovdánahttimis.

Sámedikki báikegoddedefinišuvdna

Jus galgá defineret árbevirolaš sámi guovllu Ruoŧa bealde, namalassii Ruoŧabeal Sámi, de lea álkimus čilget čearuid birrajagieatnamiid ja dálveeatnamiid. Dat leat sullii 240 000 km2 viidát mii lea sullii 50 % Ruoŧa eananviidodagas. Guvlui gullet Norrbottena, Västerbotten ja Jämtlándda leanat ja muhtun oasit Dalarna ja Västernorrlándda leanain.

Ovdánahttinprošeavttaid russenčuoggát (nod)

Gokčan dihte sámi guovddášguovlluid de lea biddjon mearri ahte giliin gos leat eanet go 3000 ássi leat russenčuokkisin ovdánahttinprošeavttaid ektui. Dát leat Giron, Jiellevárri, Árvvesjávrrie, Vualtjere, Likšu, Straejmie ja Staare. Doppe gávdnojit sámit, ja muhtun báikkiin maiddái sámi ásahusat.

Sámi doaibmaoasálašvuohta

Báikegoddeprográmmas ja mearra- ja guolástusprográmmas 2014-2020  lea sierra doaibmaoasálašvuohta sámi guovlluide (Sápmi) vai lea buoret vejolašvuohta deattuhit ovdánahttima sámi servodagas guoddevaš ja jierpmálaš ovdáneami guvlui. Doaibmaoasálašvuohta ovddasta iešguđet osiid sámi servodagas. Ulbmilin lea doalahit sámi doaibmaoasálašvuođa dakkár dásis ahte lea beaktil ja ahte dat ovddasta sámiid. Čuovvovaš organisašuvnnat leat mielde dán doaibmaoasálašvuođas:

  • Sámiid Riikasearvi (RSR) –buot Ruoŧa čearuid ja eanas Ruoŧa sámiservviid organisašuvdna
  • Boazoeaiggádiid oktavuohta – ovttaskas boazobargiid organisašuvdna
  • Sámi Duodji – Sámi duojáriid duodjevuođđudus
  • Sámi oahpahusguovddáš –sámi duoji, sihke garra ja dipmá duoji oahpahusguovddáš, boazodoallooahppu ja oahpahus sámi biepmus
  • Sáminuorra – sámi nuoraidorganisašuvdna
  • Visit Sápmi – sámi mátkeealáhusorganisašuvdna
  • Slow Food Sápmi – gullá riikkaidgaskasaš slow food-lihkadussii ja bargá ee. sámi biepmu sertifiseremiin  
  • Ubmeje universitehta – Cesam
  • SLU – boazodutkanossodat

Sámediggi oassálastá fágamáhtuin sámi kultuvrras ja ealáhusas, gielas ja dásseárvvus.

Vuoruhaneavttut

Leat hábmejuvvon sierra vuoruhaneavttut maid geavahit go válljet ohcamušaid mat buoremusat devdet prográmma ulbmiliid. Našuvnnalaš vuoruhaneavttut leat seamma miehtá riikka. Guovlulaš vuoruhaneavttuid lea Sámediggi mearridan. Dat galget čájehit sámi guovlluid dárbbuid ja vuođđun daidda lea SWOT-guorahallan. Juohke vuoruhaneavttu nammii lea čuoggát. Jus ohcamuš galgá vuoruhuvvot de gáibiduvvo ahte:

Vuoruhaneavttuid viehkatsubmi ferte leat unnimusat seamme allat go vuoruhanguovllu unnimusčuoggát. Dát sáhttá guoskat sihke našuvnnalaš ja guovlulaš vuoruhaneavttuide.

Ohcamuš ferte oažžut čuoggáid unnimusat guovtti vuoruhaneavttus.

Jus goappaš dát gáibádusat leat devdon de vuoruhuvvo ohcamuš nu govt dat boahtá ovdan guoskevaš vuoruhanguovllus.

Mearra- ja guolástusprográmma

Sámedikkis eai leat doaimmat Mearra- ja guolástusprográmma vuolde, ja das ii leat danin ovddasvástádus gieđahallat dáid ohcamušaid. Muhto jus guolásteapmi lea dehálaš dievasmahtti oassin árbevirolaš boazodoalus, ja lea árbevirolaččat leamaš sámi ealáhussan, de boahtá Sámediggi čuovvut prográmma, ja veahkehit ja juohkit dieđuid prográmma ja prográmmadoaimmaid birra.

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2016-01-14

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter under regeringen.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenyNäring
MenyNäring
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?