ON erenoamáš-dieđiheaddji oahppomátkkis Raavrejohkes
Juste dál leat ON erenoamášdieđiheaddji, Davviriikkaid sámedikkit ja Ruoŧa, Norgga ja Suoma ráđđehusovddasteaddjit čoahkkinastime Bierkes (Hemavan).
Distaga borgemánu 25 b fitne konferánsaoasseváldit Raavrejohkes, Deartná oarjjabealde gos besse ieža oaidnit eatnamiid gos ruvkefitnodat Nickel Mountains áiggolii roggagoahtit nikkela. Oahppomátkkis ledje maiddái Vaapsten čearu ja Vaapsten sijte ovddasteaddjit mielde.
Fitnodat lea plánen roggat báikkis 26 000 tonna nihkkela jahkásaččat. Borgemánus 2013 dohkkehii ráđđehus Nickel Mountain AB konsešuvdnaválmmastanohcamuša. Čakčamánus stevdnii Sámiráđđi ja Vaapsten čearru Ruoŧa stáhta ON nállevealahanlávdegotti ovdii. ON nállevealahanlávdegoddi ávžžuhii dalle Ruoŧa ráđđehusa bissehit doaimmaid plánejuvvon nihkkelruvkkes. Ruvkeplánat lea bissehuvvon dasságo ON-orgána lea guorahallan rihkkot go ruvkeplánat ON nállevealahannjuolggadusaid.
Ruvke Raavrejohkes billistivččii birrasa ja eavttuid dakkár bargosajiide maid vuođđun lea buhtes čavde biras. Dat lea ruvkevuosttaldeddjiid váldoágga vuosttaldeapmái.
- Dát ii leat guoddevaš ovdáneapmi, lohká Marie Persson guhte lea sámediggelahttu ja lea guhká vuostálastán ruvkke.
- Mun vuostálasttán iežan mánáid dihte, lohká Marie. Mun in hálet ahte sii galget mirkkohuvvon eatnamiin eallit mat billistuvvojit agibeaivái. Jus johtolat, bávkaleamit ja bákteluovvaneamit lassánit de lassána maid mirko mii leavvá miehtá Deartná/Bierke guovllu. Lea stuora várra ahte bávkalanávdnasat ja nuoskkideamit ruvkkes maiddái mirkkohuhttet guollejávrriid ja golget Ubmieanu mielde gitta Nuortamerrii. Ja gii dáppe sáhttá murjet?
Fierttus ja beaivvádahkan lei várddus ja buohkat besse čielgasit oaidnit man čáppa luondu dáin guovlluin lea mii šaddá billistuvvot jus ruvkeplánat šaddet duohtan.
Victoria Tauli-Corpuz lea ovdal leamaš Álgoálbmogiid bistevaš foruma ságadoallin ja lei mielde dievasčoahkkinrahpamis 2009. Dán háve lea son vuohččan Sámis erenoamášdieđiheaddjin. Su bargun lea guorahallat ja raporteret govt daiguin rávvagiiguin ovdánit maid ovddit erenoamášdieđiheaddji James Anaya, ovdanbuvttii iežas raporttas 2011.
- Mu mátki deike addá hui buori vejolašvuođa munnje oaidnit daid hástalusaid maid sámit deaividit, lohká Victoria Tauli Corpuz. Mii galgat ságastit sámi iešmearrideami birra eatnamiidda, čáziide ja luondduriggodagaide, ja mánáid ja nuoraid vejolašvuođain oažžut sámi oahpahusa.
Gaskavahkku joatká čoahkkin digaštallamiiguin. Gaskavahkku searvá maiddái kulturministtar Alice Bah-Kuhnke.
Áile Javo, president Samerådet/Sami Council, Tiina Sanila-Aikio, President Sametinget Finland och nuvarande president för SPR, Håkan Jonsson, styrelseordförande Sametinget Sverige, Aili Keskitalo, President Sametinget Norge, Victoria Tauli Corpuz, Special Rapporteur Indigenous Issues, Alice Bah Kuhnke, kultur- och demokratiminister Sverige, Johanna Suurpää, direktör för enheten för demokrati, språk och grundläggande rättigheter, Justitieministeriet i Finland, och Anne Karin Olli, statssekreterare, Norwegian Ministry of Local Government and Modernisation. Foto: Siri Persson.
Govat?
Jus media háleda čielgaset preassagovaid de váldet oktavuođa informatevrrain, tel 0980-780 42 dehe info@sametinget.se