fredag 23 juni 2017

Mii lea álgoálbmot?

Leatgo sámit duođai álgoálbmot? Ja mii earuha álgoálbmoga našuvnnalaš unnitloguálbmogis?

"Álgoálbmot lea álbmotjoavku mii lea ássan riikkas dehe riikii gullevaš guovllus daid muttuid go koloniseren dáhpáhuvai dehe go dálá stáhtarájiid geassin mearriduvvui, ja mii lea seailluhan osiid dehe visot iežas sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš institušuvnnaid."

Nie čilgejuvvo dábálaččat álgoálbmotdoaba. Dávjá lasihuvvo vel ahte álbmot ferte ieš atnit iežas álgoálbmogin, ng. iešidentifikašuvdna.

Sámi álbmogis ii leat goasse leamaš iežas riika muhto dat lea eallán bivdduin, guolástemiin ja čoaggimiin doloža rájes viiddis guovlluin. Gávdnojit arkeologalaš gávdnosat nugo báktesárgumat mat leat goasii 2000 jagi boarrásat ja mat čájehit ahte sámit leat eallán Skandinávias ja Guoládagas.

Máŋggaid duhát jagiid lei bearaš eallinvuođđun birgejumis. Go goddebivdu šaddagođii deháleamos eallingeaidnun sullii 1500 o.Kr de álggii siidaservodat ovdánit. Siida lei árjjalaš bivdosearvi mas sáhtte leat logi bearraša. Siiddaid rájiid dovdet buohkat, sihke siidda iežas olbmot ja maiddái iežá siiddat. Siidavuogádat ovdánii ain eanet go álge stuora boazodoaluin 1600-logus. Beavdegirjjiin ja doallogažadanlisttuin 1700- ja 1800- logus muitaluvvui earet iežá makkár vearroeatnamat sámiin ledje ja guđiide ”siiddaide” sii gulle. Muhto sámi iešmearrideapmi unnugođii go sámit šadde oassin ruoŧa byrokratiijas. Loga eanet siiddaid birra dás

Go Ruoŧŧa seanadii Danmárkkuin maŋŋel davviriikkaid soađi 1720:s de sohpe geassit ráji Norgga ja Ruoŧa gaskka. Sihke Norgga bealde ja Ruoŧa bealde kártejedje rádjeguovlluid ja jearahalle olbmuid. Maŋŋel rádječielggademiid de mearriduvvui riikkarádji Ruoŧa ja Norgga gaskka Strömstadtraktáhta bakte 1751. Dán traktáhtas lei sierra lasáhus sámiid eavttuid birra – nu gohčoduvvon Lappekodicilla. ”Johttisámit” ledje álo johtán láidomiidda sihke Ruoŧas ja Norggas ja dávjá máksán vearu sihke norgga ja ruoŧa gonagassii. Sámit fertejedje dál válljet stáhtalahttuvuođa muhto sis galggai ain leat riekti johtit ráji rastá bohccuiguin ja sis ledje maiddái iežá rievttit. Loga eanet Lappekodicilla birra

1800-logu loahpas dáhtui stáhta 1886 boazodoallolága bakte muddet boazodoalu ja čielggadit gii duođai lea sápmelaš. Dábálaš oaidnu dalle lei ahte ”albma” sápmelaš lea dat guhte bargá bohccuiguin. Stáhta ii atnán šat sápmelažžan sin geat elle bivdduin dehe guolástemiin dehe sin geat guđđe boazodoalu. Kulturdarwinisttalaš ideologiija jelgii ledje muhtun kultuvrrat alladet dásis go nuppit. Bivdoservodagaid ja šibitdolliid navde primitiiva kultuvran mat áiggi mielde bohte jávkat. Muhto Ruoŧa riikkabeaivepolitihkkáriin ledje paternalisttalaš miellaguottut ja dáhtto doalahit sámiid nu sierra go vejolaš. Danin gohčodii ovdamearkka dihte Girona gávpoga vuođđudeaddji Hjalmar Lundbohm iežas ”sámeustibin”, ja danin vuođđuduvvui maiddái sierra sámi nomádaskuvla johttisámiide (duottarsámiide) 1913 nomádaskuvlareforpma čađa. Dáid áiggiid dáhpáhuvai buohtalas proseassa sihke assimileremiin ja segregeremiin mii čuozai sámi joavkkuide iešguđet ládje.

Nállebiologalaš áigodaga orru Ruoŧŧa háledeame vajálduhttit. ”Dutkit” ja doaktárat dego professor Herman Lundborg Uppsala nállebiologalaš instituhtas mihtádalle, govvejedje ja dutke sámiid. Sii rahpe hávddiid ja dolvo olbmuid dákterikkiid fearamakkár ásahusaide ja museaide. Sámiide leat dát govat, girjjit ja museaid vuorkkát fysalaš duođaštusat dan veahkaválddálašvuhtii maid sámit leat gillán áiggiid čađa. Jus ruoŧa stáhta válddálii ovddasvástádusa dáin dáhpáhusain ja dovddastivččii daid rihkkumiid maid sámit gillájedje de livččii das stuora symbolalaš mearkkašupmi. Dál lea dovdu nu ahte stáhta lea rihpan sámi álbmogis eaiggáduššanrievtti ii dušše olbmogorudiidda muhto maiddái eatnamiidda ja čáziide. Ii sođiiguin ja veahkaválddálašvuođain nugo iežá álgoálbmogat leat vásihan, muhto pennain, báhpiriin ja hálddahuslaš doaimmaiguin. Loga eanet Herman Lundborg ja nállebiologiija birra

Ruoŧa koloniseren álggii 1800-logu loahpageahčen ja dagahii vahága sámiid ovdii, eareliiggánit oarjánsámi guovlluin. Sámit álge danin organiseret iežaset 1900-logu álggus. Daid muttuid vuođđuduvvojedje olu sámi searvvit. 1917 ja 1918 lágiduvvojedje stuora čoahkkimat gos sámit goappašiid beal ráji vuostálaste vuoigatmeahttunvuođaid ja sisabáhkkemiid, nomádaskuvlla ja maid iežá áššiid. 1945:s álggahuvvui riikkaorganisašuvdna Sáme Ätnam. 1950 vuođđuduvvui Ruoŧa Sámiid Riikkasearvi mii lea čearuid ja sámi servviid beroštusorganisašuvdna. 1980-logus bidje olu návccaid sámedikki ásaheapmái mii dasto vuođđuduvvui ja vihahuvvui 1993:s. Muhto duohta iešmearrideami eat leat vel olahan daningo Sámediggi ásahuvvui sihke álbmotválljen orgánan ja stáhta vuloš eiseváldin.

Doaba našuvnnalaš minoritehta váldui atnui minoritehtagiellalága oktavuođas 2000 ja oaččui vel stuorit mearkkašumi minoritehtagiellareforpmas 2010. Lága jelgii leat Ruoŧas vihtta našuvnnalaš minoritehta: sámit, ruoŧasuopmelaččat, románaálbmot, durdnosleagilaččat ja juvddálaččat. Sámedikki stivra veahá vuorjašuvvá dainna jus doaba našuvnnalaš minoritehta adno ággan garvit sámiid álgoálbmotstáhtusa. Álgoálbmotrivttiin lea (goit báhpira nalde) nannoset suodji go iežá minoritehtarivttiin. Álbmotrievttálaččat mannet álgoálbmogiid láhkanjuolggadusat guhkkelii go riikka minoritehtajoavkkuid.

ON-julggaštusas álgoálbmotrivttiid birra (2007) lea iešmearridanriekti áibbas vuđolaš (artihkal 3). Lea dehálaš suddjet álgoálbmogiid rievtti mearridit iežaset politihkalaš stáhtusa ja ahte sii friddja besset jođihit sin ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami daningo dát vejolašvuođat leat historjjá čađa leamaš rivvejuvvon álgoálbmogiin eret miehtá máilmmi. Iešmearridanriekti ii vahágahte stáhtaid daningo dat čađahuvvošii dálá stáhtadoaimma siskkobealde. Jus dohkkeha sámiid álgoálbmotstáhtusa de ii sáhte garvit riikkaidgaskasaš álgoálbmotrievtti ja ON rávvagiid.

Ráđđehusvuođu jelgii galgá sámi álbmoga vejolašvuohta bisuhit ja ovdánahttit iežas kultur- ja servodateallima ovddiduvvot. Ruoŧŧa, Norga ja Suopma álge 2011 šiehtadallat davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Konvenšuvnna ulbmil lea nannet ja duođaštit sámi álbmoga rivttiid vai dat sáhttá seailluhit ja ovdánahttit iežas giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima almmá riikkarájiid heađušteami haga. De leaš oaidnit sohpet go davviriikkalaš ráđđehusat ja sámedikkit dán áššis. 

Gáldot: samer.se ja manskligarattigheter.se

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2016-08-22

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter under regeringen.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenySametinget
MenySametinget
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?