måndag 19 augusti 2019

Vealahanáittardeaddji (DO) ja Sámediggi barget sámi duohtavuođakommišuvnna álggaheami ovddas

Vealahanáittardeaddji (DO) ja Sámedikki stivra leat odne ságastan das go sámit álgoálbmogin vealahuvvojit. Duogáš dán čoahkkimii lea ahte Ruoŧa sámiin eai leat seamme nanu rievttit ja vejolašvuođat go iežáin. Vealahanáittardeaddji ja Sámediggi leat soahpan searválaga bargat oažžut johtui bealátkeahtes duohtavuođakommišuvnna.

Riikkaidgaskasaš moaitámušat
Riikkaidgaskasaš orgánat dego ON ja Eurohpáráđđi leat jahkeviissaid cuiggodan man unnán Ruoŧŧa berošta vuhtiiváldit sámiid rivttiid álgoálbmogin ja govt vealaheapmi álo váikkuha sámiid beaivválaš dillái. Vealahanáittardeaddji ja Sámediggi leat guhkit áiggi čujuhan dárbbu nuppástuhttimii ja ohcalan doaimmaid maid vuođđun leat sámiid rievttit álgoálbmogin, ja heaittihit Ruoŧa kolonialisttalaš árbbi ja vealaheaddji struktuvrraid mat ain gávdnojit. Maiddái dutkan ja máhttu sámiid historjjás ja sámiid vealaheami birra lea váilevaš.

Koloniseren ja vealaheapmi
Vealahanáittardeaddji ja Sámediggi atnet ahte dálá dilli mealgadii vuolgá dan koloniseremis maid sámit leat gillán historjjálaččat. Stáhta dohkkehan vealaheapmi mii lea čuvvon koloniserema bálgá lea maid sivalaš. Danne lea dárbbašlaš ipmirdit ja oaidnit govt historjá lea leamaš vai máhttit divvut otná dilálašvuođaid.

Unnán diehtu rihkkumiid birra
- Dat rihkkumat ja vealaheapmi maid ruoŧa stáhta lea dagahan sámiide ja mii ain dáhpáhuvvá lea juoga maid eanas mearrádusdahkkit ja almmolašvuohta ii dieđe ja oainne. Bealatkeahtes duohtavuođakommišuvdna mii čielggada ruoŧa stáhta rihkkumiid sámiid vuoste livččii vuogas vuosttaš lávkin ja dehálaš dan barggus mii ferte dahkkot sámiid olmmošvuoigatvuođaid sihkkarastimis, lohká Sámedikki stivraságadoalli Håkan Jonsson.

Historjjálaš perspektiiva lea dárbbašlaš
- Vealahanáittardeaddjin mun anán dárbbašlažžan lahkonit vealahanáššiide main lea historjjálaš oaidninsadji. Dat čájehuvvo hui čielgasit sámiid olmmošvuoigatvuođabarggus go das oaidná ahte historjjás leat leamaš ja leat váikkuhusat maid ii mana garvit jus galgat nagodit muktit dili, lohká vealahanáittardeaddji Agneta Broberg.

Duohtavuođakommišuvnna rolla
Vealahanáittardeaddji ja Sámedikki oaidnu lea ahte dál ferte stáhta divvut daid historjjálaš rihkkumiid maid sámi álbmot lea šaddan gillát ja mat ain váikkuhit sámiide. Ruoŧa stáhta ferte politihkalaš dásis hilgut koloniserema, vealaheami ja rihkkumiid sámiid vuoste ja váldit ovddasvástádusa dálá dilis. Vealahanáittardeaddji ja Sámediggi áiguba danin 2016 lágidit riikkaidgaskasaš jorbabeavdeságastallama dakkár áššiid birra mat guoskkahit duohtavuođakommišuvnna rolla olmmošvuoigatvuođabarggus.

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2015-06-17

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?