onsdag 22 maj 2019

Storslagen fjällmiljö/Máinnolmas duoddarat

Okta biraskvalitehtaulbmil Ruoŧa birasulbmilsystemas lea ”Storslagen fjällmiljö” (Máinnolmas duoddarat). Dás gávnnat eanet dieđuid dan birra.

Duoddarat leat hearkkes guovllut maid ollusat háledivčče geavahit. Bievlavuodjin, stuora mátkeealáhusdoaimmat ja iežá eanangeavaheapmi billista eatnamiid ja šattuid, eareliiggánit duottarguovlluin oarjin. Dálkkádatrievdan ja oanehis bivvalis dálvvit dagahit ahte lea várra ahte duottareatnamat billistuvvojit vel eanet.

Riikkabeaivvi definišuvdna dán biraskvalitehtamihtus leat ahte duoddariin galgá leat biologalaš eamigirjáivuohta, vásáhusárvu ja eamiluonddu- ja eamikulturárvu alla dásis. Visot doaimmat duoddariin galget vuhtiiváldit dáid árvvuid nu ahte šaddá guoddevaš ovdáneapmi. Dasa lassin galgá suddjet eareliiggánis mávssolaš guovlluid sisabahkkemiid ja iežá vuorjamiid vuostá.

Duoddariin gávdnojit ain luonddu- ja kulturbirasárvvut mat eai leat sihkkarastojuvvon boahtteáigái. Bargo lea jođus biologalaš girjáivuođa suodjalemiin ja nannemiin. Mii dárbbašit loktet máhtu duoddariid kulturbirasárvvuid birra dannego dat lea hui vánis, ja mii fertet suddjet, doarjut ja máŧasdoallat kulturbirrasiid. Máhttu das man olu váikkuhusaid duoddarat ja dan ekosystemat duođain girdet lea maid váilevaš.

Boazu lea guovddážis duoddariid ekosystemas ja gullá maid eamiduottarbirrasa definišuvdnii. Biraskvalitehtaulbmil  Storslagen fjällmiljö/Máinnolmas duoddarat čilge ahte sámi árbemáhtut ja boazodoalu boahtteáigi leat áibbas dehálaččat jus birasulbmila galgá nagodit olahit dannego boazu lea duottarguovlluid deháleamos guohtu ealli.

Biraskvalitehtaulbmil Storslagen fjällmiljö/ Máinnolmas duoddarat mearkkaša ahte:

  • bisuhit duoddariid viiddis eatnamiid ja duovdagiid guohtuma várás,
  • suodjalit ja ovdánahttit duoddariid biologalaš girjáivuođa,
  • eat fievrrit amas šlájaid ja náliid ja genehtalaččat muktašuvvan organismmaid duoddariidda mat sáhttet billistit biologalaš girjáivuođa,
  • várjalit ja ovdánahttit kulturbirasárvvuid, eareliiggánit sámi kulturárbbi,
  • boazodoallu, mátkeealáhus, bivdu ja guolásteapmi ja iežá geavaheapmi duoddariin dego huksemat ja eksploateren, galgá vuhtiiváldit luonddu guhkilmas buvttadannávcca, biologalaš girjáivuođa, luonddu- ja kulturbirasárvvuid ja olgoeallima árvvuid ja doaimmain galgá oččodit vuollegis jietnadási,
  • šlájat mat leat áitojuvvon dahje maŋos mannan galget sáhttit leavvat fas ođđa báikkiide iežaset lunddolaš guovllus vai sihkkarastit ealli máddodaga,
  • bisuhit báikkálaš guolledási ja iežá sáivačáhceelliid duottarjávrriin- ja jogain
  • guovllut gos leat stuora vásáhusvejolašvuođat ja stuora luonddu- ja kulturbirasárvvut ja gos ii leat rigearra ja eai leat vuorjamat lassánit, ja
  • duottarekosystema geavahuvvo guoddevaš vuogi mielde.

 Go boazu guohtu duoddaris de lea dat ekosystemabálvalus maid boazodoallu addá ja mii lea oassin sámi kultuvrras. Jus sámit galget sáhttit bisuhit boazoguohtuma duoddariin de gáibiduvvo ahte leat guoddevaš ealut. Boazu dárbbaha viiddis eatnamiid birra jagi mearrarittus gitta duoddarii. Bohccot mat geavahit luondduriggodagaid leat mielde doalaheame biologalaš girjáivuođa dási ja veahkehit duottarguovlluid viiddis guohtuneatnamiid seailluheami.

Birasulbmil lea nannosit čadnon Biologalaš girjáivuođa konvenšuvdnii mii addá njuolggadusaid dasa govt mii galgat gáhttet birrasa ja geavahit iežamet luondduriggodagaid. Ruoŧa dáfus guoskkaha konvenšuvdna sámiid ja geatnegahttá Ruoŧa ovdánahttit sámi árbevirolaš ealáhusaid ja sámi kultuvrra seailluheami ja ovdánahttima.

Luonddugáhttendoaimmahat lea ráhkadan strategiijaevttohusa mas leat gaskaulbmilat, stivrenreaiddut ja doaibmabijut mat galget veahkehit olahit biraskvalitehtaulbmila Storslagen fjällmiljö/ Máinnolmas duoddarat. Dan raporttas deattuhit ahte sámi árbemáhtut ja boazodoalu boahtteáigi leat áibbas mearrideaddjin dán biraskvalitehtaulbmila ollašuhttimis. Raporta lea birasdepartemeantta duohken ja lea leamaš gulaskuddamis.

Dáppe leat eanet dieđut raporttas

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2016-09-27

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyMiljö & Samhälle
MenyMiljö & Samhälle
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?