tisdag 19 mars 2024

Ekovuogádatbálvalusat

Ekovuogádatbálvalusat lea dat bálvalusat maid luonddu ekovuogádat addá olbmui. Ekovuogádatbálvalusat dárbbašit ealli organismmaid. Biologalaš máŋgga-bealatvuohta lea eaktun jus ekovuogádagas galgá leat ávki olbmuide.

Sátni ekovuogádatbálvalus lea ráhkaduvvon sátni mii čilge man deaŧalaš luondu lea midjiide olbmuide. Biologalaš máŋggabealatvuohta lea eaktun visot eatnama ealli sivdnádusaide, ja dat addá vuođu daidda ekovuogádatbálvalusaide maid olmmošvuohta dárbbaša ceavzima várás.

Máilmmi biebmobuvttadeapmi lea hui sorjavaš divrriid pollineremis. Ruoŧas leat mávssolaš divrrit huvllut, mieđašdivrrit, čurohat, goppát ja beaivelottážat. Dáid divrriid pollineren buvttada máilmmi ekovuogádatbálvalusaid 120 miljárdda dollára ovddas jahkásaččat.1 Dušše Ruoŧas meroštit ahte honnetmieđažat pollenerejit 260-466 miljovnna kruvnno (Eanandoallodoaimmahat 2011) ovddas. Jus dát ekovuogádatbálvalus ii gávdnoše, de šattaše olbmot ieža buvttadit honnega juogaládje.

Birasmihtut leat ruoŧa birasbarggu oktasaš vuođđu. Okta ulbmil cealká ahte mii galgat boahtte buolvvaide láhčit servodaga mas mii leat čoavdán visot stuora birasváttisvuođaid. Leat mearriduvvon 16 biraskvalitehtaulbmila ruoŧa birasdilálašvuođa boahtte áiggi bargui.

Čieža biraskvalitehtaulbmila mat lea guovddážis biologalaš máŋggabealatvuođa ja ekovuogádatbálvalusaid sihkkarastimis:

  • Ealli čázádagat
  • Dearvvas mearra ja ealli mearraguovllut ja mearragáttit
  • Rikkis jeaggeeatnamat
  • Ealli vuovddit
  • Šattolaš gilvvaeatnamat
  • Máinnolmas duoddarat
  • Ollu šattut ja eallit

Ekovuogádatbálvalusaid oasseulbmil mearkkaša ahte biologalaš máŋggabealatvuohta ja ekovuogádatbálvalusaid árvu galgá leat oahpis buohkaide ja dat galgá siskálastot ekonomalaš oainnuide, politihkalaš árvvoštallamiin ja iežá servodatmearrádusain, sihke priváhta ja almmolaš oktavuođain.

Gávdnojit njealjelágán ekovuogádatbálvalusa:

  • Bajásdoalli – addá gálvvuid/ávkki
  • Muddejeaddji – váikkuha dehe stivre ekovuogádaga lunddolaš proseassaid
  • Doarju –vuođđudeaddji eavttut vai iežá ekovuogádatbálvalusat doibmet
  • Kultuvrralaš – addá vásáhusárvvu

Lea áibbaš dárbbašlaš gávnnahit árvvoštallanvugiid ekovuogádat-bálvalusaide vai máhttit čalmmustit bálvalusaid mearrádusproseassain. Olu ekovuogádatbálvalusat eai váldojuvvo vuhtii mearrádusdahkamis dannego eai oidno. Dat eai soaitte čilgejuvvon dege ii soaitte nu álki daid mihtidit dahje eai leat dovddus. Ekovuogádat-bálvalusaid árvvoštallama manná  čilget kvalitatiivadit, kvantitatiivadit dehe monetearadit. Luonddumet haga eat birge. Danne fertet ekovuogádatbálvalusaid árvvoštallat ja daid mearkkašupmi ferte leat mielde deaŧalaš mearrádusain, eareliiggánit politihkalaš ja ekonomalaš mearrádusain.

 

1 Enligt Costanza m.fl "The value of the world's ecosystem services and natural capital. Nature 387:253-260.

Visar sidorna 1 till 17 ( av 17 )
«1»
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2021-04-14

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyMiljö & Samhälle
MenyMiljö & Samhälle
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?