torsdag 14 december 2017
renar och skog

Renen och skogen

Vuovdi lea okta Ruoŧa mávssoleamos luondduriggodagain. Vuovddis lea mearkkašupmi dálkkádahkii, ja dálkkádat fas váikkuha lundui. Muhto maid mearkkaša vuovdi sámi perspektiivvas?

Vuovdi lea dál hui vuoruhuvvon ášši máilmmi politihkalaš arenas. Nagoya konvenšuvdna biologalaš máŋggabealátvuođa birra cealká ahte vuovdečuollan máilmmis galgá beliin unniduvvot ja jus leaš vejolaš, bissehuvvot ovdal jagi 2020. Cancúnas dálkkádatkonvenšuvnna oktavuođas mearridedje máilmmi riikkat sierra prográmmain doarjut geafes riikkaid vai dat sáhttet várjalit vuvddiid iežaset guovlluin, ja bissehit vuovdebillistemiid dálkkádaga dihte.

Vuovddi bistevaš ovdáneapmi
Ráđđehusat, eiseválddit ja eaktodáhtolaš organisašuvnnat rahčet searválaga nannet vuvddiid guoddevaš hálddašeami, geavaheami, várjaleami ja ovdánahttima dálá ja boahttevaš buolvvaid ovddas.

Árktalaš vuovdeeatnamat leat oktilaš luonddu-riggodagat

Olgguldas váikkuhusat
Árktalaš vuovddit lea luondduriggodahkan sihke elliide ja olbmuide. Sámi kultuvrii čuohcá dat fragmenteren mii dál dáhpáhuvvá vuovdeeatnamiin, erenoamážit stuora vuovdedoaluid billisteamit. Jeagelguolbaniid ja lahppovuvddiid haga gártá boazodoallu birgehallat lunddolaš guohtuneatnamiid haga. Contortagilvin, roavva eanangilvinvuogit ja duktejuvvon vuovdeeatnamat billistit vejolašvuođaid doaimmahit boazodoalu.

Vuovdi suddje
Dearvvaš vuovdeeatnamis sáhttá olmmoš bargat bohccuiguin buori vuogi mielde guhkes árktalaš dálvebotta. Vuovdeeatnamat suddjejit bohccuid garra dálvedálkkis ja guhkes galbma ijaid. Boazu beassá guohtut jeahkála ja lahpu. Geasset beassá vuovdeboazu mii ii jođe duoddariidda, bálgat suhkkes guossavuovddi siste. Viiddis lunddolaš vuovdeeana tajgaguovllus várjala bohcco maiddái meahcielliid speadjamis.

Vuovdi boazoguohtuma várás
Vuovdi mii bisuhuvvo boazoguohtuma várás lea ekologalaš, das lea biologalaš máŋggabealátvuohta ja lea ceavzil. Dálkkádatmuktimiid váikkuhusat eai čuoze nu garrasit luondduvuvddiide mat leat bisuhuvvon boazoguohtuma várás dannego dat lea gievrrat eahpelunddolaš váikkuhusaid vuostá go industriijavuovdi lea. Vuovdeeanan mii doalahuvvo bohccuid birgejumi várás buktá buori maiddái olbmui, ovttaskas sápmelažžii. Sámis gullá boazodoalloriekti sámi álbmogii, muhto leat ovttaskas sámit geat oamastit bohccuid.

Vuovdi olbmuid várás
Dearvvaš vuovddis gávdnojit duodjeávdnasat. Meahccelottit, urtasat ja iešguđetlágán muorjjit álkidahttet eallima jus das háleda atnit árbemáhtu eallinvuođđun. Máhttosirdin buolvvaid gaskkas lea álki, olbmuid oktasašvuođadovdu nanusmuvvá ja oktavuohta lundui šaddá lagat. Guoddevaš eatnamis lea visot oktiičadnojuvvon.

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2015-03-13

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyRennäring
MenyRennäring
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?