söndag 12 juli 2020

Mii dáhpáhuvvá dásseárvoprošeavttas?

Sámedikkis lea 2014:s leamaš jođus prošeakta man namma lea "Jämställdhetsintegrering i Myndigheter" dehe JiM-prošeakta (Eiseváldiid dásseárvointegreren). Sámediggi beasai ovttas 17 iežá eiseválddiin searvat dán prošektii. Muhto mii lea dássožii dáhpáhuvvan prošeavttas? Dál go jahki lea loahpaguvlui manname de heive oanehaččat čoahkkáigeassit prošeaktabarggu.

JiM-prošeakta álggahuvvui Stockholmmas ođđajagimánu 29 b 2014. Álggaheamis oassálaste golbma Sámedikkihoavdda, bargiidgieđahalli ja diehtojuohkki. Vássán jagis leat lágiduvvon máŋga seminára ja gursse JiM-prošeavttas.

Sámediggi lea dásseárvobarggustis válljen deattuhit guokte suorggi ráđđehusa dásseárvopolitihkalaš ulbmiliin: fámu ja váikkuhanválddi dásseárvosaš juohkima, ja ekonomalaš dásseárvu. Dásseárvoplána ulbmilat leat vuođđuduvvon ovddeš dásseárvoprošeavttaide. Cuoŋománus virgáibiddjui Adriana Aurelius prošeaktajođiheaddjin oasseáigái.

JiM-prošeavttas lea vuosttažettiin deaŧalaš ásahit rutiinnaid nu ahte Sámediggi eiseváldedoaimmastis ii vealat ovttage. Sámediggi galgá leat seamma olámuttus visot sápmelaččaide. Mis ferte leat genusperspektiiva sihke iežamet doarjjajuolludeamis ja iežamet doaibmasurggiin. Vai min áššegieđahallit galget sáhttit dárkkistit ahte duođai gieđahallet ohcamušaid dásseárvosaččat, de fertet muitit ahte olmmoš sáhttá diehtemeahttumit vealahit nuppiid, ja danne dárbbašit metodareaidduid mat veahkehit garvit vealaheami.

Dán čavčča leat bargit ovttas prošeaktajođiheddjiin suokkardan áššegieđahallama ja bargorutiinnaid. Son lea johttán kantuvrraid mielde ja ságastallan áššegieđahalliiguin vai oažžu ollislaš gova min doaimmas ja dain čuolmmain maid mii sáhttit deaivat iešguđet surggiin. Juste dál leat guorahallame iežamet stivrendokumeanttaid vai dain eai leat formuleremat dehe váilevašvuođat mat dagahit vealaheami.

Mis lea leamaš bargiidkonferánsa gos digaštalaimet govt norpmat čuožžilit ja govt omd. oaidnu dievdoolmmošvuođas lea rievdan áiggiid čađa. Mii lea tyhpalaš  dievdoolmmoš dán áiggi? Manin atnit juoidá maskuliinan muhtun oktavuođas mii fas sáhttá leat feminiinan iežá oktavuođas? Go viidudahttá perspektiivva de lea álkit ipmirdit govt iešguđet čearddalaš gullevašvuohta sáhttá báidnit min oainnu sohkabeali ektui. Makkár sáhttá sámi oaidnu maskulinitehtas leat ja makkár sáhttá dáčča oaidnu leat? Sáhttá go daid earuhit? Gokko leat ovttalágánvuođat ja gokko fas erohusat?

Leago dásseárvu ahte buohkat galget leat ovttalágánat? Dásseárvu lea ahte buohkain galget leat seamme vuoigatvuođat beroškeahttá sohkabealis. Mii galgat nuppiiguin meannudit indiviidan eat ge sohkabeallin. Danne ii leat mihttomearrin ahte galgat leat ovttalágánat.

Leago dásseárvu dat ahte bargosajis dehe joavkkus leat liikka olu nissonolbmot go dievdoolbmot? Dássedis sohkabeallohku sáhttá leat buorre álgun, muhto deaŧalaš lea maid diehtit geat besset mearrádusaid váikkuhit? Gean barggus lea eanemus stáhtus? Gii oažžu eanemus bálkká? Gii oažžu eanemus gealboloktema? Gii beassá eanemusat ságastit? Geain leat eanemus luohttámušdoaimmat? Geat besset dahkat karrieara?

Ovdagáttut dehe boasttudulkojumit leat negatiiva guottut maid vuođđun eai leat álo duohta dieđut. Sáhttá leat váttis dakkár guottuid jávkadit dannego dat leat vuolgán generaliseremiin eai ge áššálaš argumeanttain. Ii leat dušše sohkabealis sáhka muhto maiddái čearddalašvuođas, ekonomalaš dásis, hámis jna. Go árvvoštaladettiin vuhtiiváldá máŋggaid beliid de gohčodit dan intersekšunalitehtan.

Lea leamaš stuora beroštupmi dan bargui mii lea jođus Sámedikkis. Mii eat leat dábálaš ruoŧa eiseváldi dannego mii guoskkahit čearddalašvuođa beaivválaččat. Nuppástuhttinproseassas deaividit álo vuosteháguin; ovdagáttuiguin, ráđđenteknihkain ja jurdilmeahttumis kommentáraiguin. Servodat muđui váikkuha maiddái Sápmái ja mii eallit nuppástuhttinproseassas geažos áiggi. Govt háledit mii ahte Sápmi galggalii ovdánit? Mii lea midjiide deaŧalaš? Leat go sámiid gaskkas joavkkut mat vealahuvvojit? Guđiin joavkkuin galgá váldi guđege dilálašvuođas? Maid dovdat mii áittan? Govt sáhttit mii mobiliseret álbmogin?

Ulbmilin lea loktet servvolašvuođadovddu

Ulbmilin lea loktet ipmárdusa guđet guimmiideamet dilálašvuođaide nu ahte servvolašvuođadovdu buorrána sápmelaččaid gaskkas. Danne vállje maiddái Sámediggi bargat norbmakritihkalaččat. Dásseárvobarggu boađusin Sámis ferte leat buoret servvolašvuohta ja gullevašvuohta. Lea deaŧalaš ahte eat bija joavkkuid vuostálaga muhto baicca jávkadit vuostálasvuođaid dievdoolbmuid ja nissonolbmuid gaskka, nuoraid ja vuorrasiid gaskka maid ruoŧa politihkka, eiseváldestivren ja lágat dávjá baicca lasihit.

Dutnje lea ain vejolaš searvat ealli digaštallamii ja buktit árvalusaid min bargui. Min prošeakta joatká 2015:s!

Sámedikki eiseváldedoaimmas ja Sámedikki politihkkadoaimmas leat dávjá ilá unnán fáktádieđut loktet áššiid dehe doarjjaáŋgiruššamiid hearkkes dehe marginaliserejuvvon joavkkuid ektui. Kampánja Making Space Sápmi oktavuođas dárbbašit mii muitalusaid, jurdagiid, vásáhusaid ja oaiviliid vai nagodit oažžut buoret gova das govt olbmot (sápmelaččat) ellet ja makkár dárbbut livčče nuppástuhttimii. Making Space Sápmi- muitalusat leat jurddašuvvon leat fáktádiehtun boahttevaš eiseváldebarggus.

Jus leat olu oasseváldit de sáhttá materiála maiddái šaddat dutkanmateriálan maid sámit ieža leat buvttadan ja mas sii leat mearridan čuolmma, guorahallama ja evttohan doaibmabijuid. Dalle šattaše sámit vuosttaš álgoálbmogin máilmmis mii čađaha iešdutkanprošeavtta mas dutki-dutkanobejakta-relašuvdna heaittihuvvo, ja dan sadjái boađáše ovdan aktiiva dutkansubjeavttat.

Visar sidorna 1 till 20 ( av 21 )
«12»
© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2015-04-28

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00 p g a corona
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?