söndag 12 juli 2020

Sámi dearvvašvuohta – seammeárvosaš dikšu buohkaide

Čakčamánu 30 b 2014 lágidii Sámediggi seminára sámi dearvvašvuođa birra Julevus. Seminára dollojuvvui dievasčoahkkima oktavuođas ja fáddán lei ee ožžot go sámit divššu seammeárvosaš eavttuiguin go iežát. Makkár váilevašvuođat leat dan buohccidivššus maid sámit ožžot?

Semináralogaldallin ledje Peter Berggren, Glesbygdsmedicinskt centruma doaibmahoavda Luspies (GMC), Anette Edin Liljegren, maiddái son GMC ovddas, Sofia Kling, Jämtlándda Leana eanandikki ovddidanstratega, ja SÁNÁGa psykologa Petter Stoor guhte bargá Kárášjogas.

Västerbottena leana ja Jämtlándda leana leat guorahallagoahtán govt doaresbealguovlluin sáhtálii buoridit buohccidivššu, ja makkár buohccidikšodárbbut sápmelaččain leat. Maiddái Norrbottena leana eanandikkiin leat leamaš ságastallamat, ja dál aiddobáliid lea sierra bargojoavku deaivvadan ságastit dáid áššiid. Anette Edin Liljegren ja Peter Berggren muitaleigga daid prošeavttaid birra maid Glesbygdsmedicinskt centrum leat jođihan:

  • Ástmá ja KOL- dávda boazosámiid gaskka
  • Fitnodatdearvvašvuođabálvalusaid ávkki kárten
  • Dikšobargiid sámi kulturipmárdus
  • Heahtedikšu ávdin guovlluin
  • Manin boazosámiin lea váilevaš luohttámuš dikšobargiide

Iskkadeapmi mii dahkkui 2012:s čájeha ahte su 54 %  dievdoolbmuin ja su 49 % nissonolbmuin Boazodoalus lea unnán luohttámuš vuođđodikšui ja sosiálabálvalussii. Logut čájehit ahte iežá olbmuid gaskkas lei 36 % dievdoolbmuin ja 31 % nissonolbmuin unnán luohttámuš. Iskkusskovvi mii sáddejuvvui 19 sámi hálddašangildii čájeha ahte eanas oassi dikšobargiin eai atte makkárge eareliiggánis rávvagiid dehe divššu ja veahki vaikko dihtet ahte pasieanta lea sápmelaš. Sii váillahit sámi kulturgealboloktema.

Jämtlándda leanas lea eanandiggi nammadan ráđđádallanjoavkku mas leat fárus hoavddat ja sápmelaččat. Eanandiggi lea dál ráhkadeame ovttasbargošiehtadusa SÁNAG:iin norgga bealde daid dárbbuid vuođul mat leat boahtán ovdan. SÁNAG:s lea psykiátralaš dikšu mas lea dat kulturgealbu mii váilu Ruoŧas. Psyhkalaš dearvvašvuođa heahteveahkkeoahppu fállojuvvo dál leana čearuide ja Straejmie dearvvašvuođaguovddáš galgá ovdánahttojuvvot dákkár doaimma várás.

Digaštallamis bođii ovdan ahte olu sámit barget dikšobargin muhto sin gelbbolašvuohta ii kártejuvvo ii ge jerrojuvvo. Jus eanandikkit barggaše veahá eanet strategalaččat de sáhtášii geavahit dáid sámi dikšobargiid sámi dárbbuide vai sáhttá buorebut duostut ja dikšut sápmelaččaid.

Maid mearkkaša dikšu seammeárvosaš eavttuiguin? Das galgá leat seamma árvu, dat galgá leat olámuttus ja dat galgá leat seamme buorre buohkaide. Muhtomin ferte muitit ahte ”seamma buohkaide” dagaha ahte joavkkut geain leat iežá dárbbut eai oaččo dan maid dárbbašit. Okta ágga dasa go boazosámiin lea nu unnán luohttámuš dikšosuorgái lea ahte sin mielas eai dieđe dikšobargit nu olu boazodoalu birra, ja danne sáhttet evttohit heivemeahttumis ja eahperealisttalaš divššu. Jus sápmelaš šaddá čilget kultuvrra birra ovdal go sáhttá čilgegoahtit persovnnalaš dárbbuid de ii leat buorre gulahallan. ”Seamma dikšu buohkaide” ii leat dalle seammaárvosaš dikšu. Seammaárvosaš dikšu mearkkaša ahte dikšu galgá addit seammaárvosaš dearvvašvuođa iige seammelágán divššu.

SÁNAG, Sámi našuvnnalaš gealboguovddážis Finnmárkkus Norggas, lea našuvnnalaš ovddasvástádus ovdánahttit seammeárvosaš psykiátralaš divššu Norgga sámi álbmogii. SÁNAG:s leat badjel čuođi jahkevirggi ja máŋga sámegielat spesialistta. Sii váldet vuostá sámi pasieanttaid miehtá Norgga, ja muhtumiid Ruoŧas nai. Sin bargui gullá maiddái ahte vuojehit sámi dearvvašvuođabálvalusaid ovddideami iežá riikkain. SÁNAG lea juo čatnan ovttasbarggu Roavvenjárggain Suomas.

Petter Stoor lea SÁNÁG psykologa ja dutki. Son čilgii semináras daid sámi árvvuid mat stivrejit divššu ja terapiija SÁNAG:s:

  • Sámegiella – dikšu lea sámegilli jus pasieanta dan háliida.
  • Ieš birget – iešheanalašvuohta (guovddážis sámi mánáid bajásgeassimis).
  • Gulahallat bálddalaga čohkkádettiin, vaikko dollagáttis – ii ge aggressiiva gulahallan oktii čalmmiid.
  • Ii galgga bágget – juohkehaš vállje ieš, ja lea friddja dahkat iežas vásáhusaid.
  • Fierpmádatbargu – maiddái veahka ja sohka soaitá leat mielde (ii soaitte álo heivvolaš, ferte várrogas)
  • Luondu – áinnas olgodoaimmaid dahkat ovttas. Dalle muktá fápmospealu.

Riikkaidgaskasaš dásis lea sápmelaččain buorre dearvvašvuohta, eareliiggánit jus buohtasta iežá álgoálbmogiiguin.
- Muhto gávdnojit suorggit gokko eat leat vel ollát lihkostuvvan, cealká Petter Stoor geas leat dikšovásáhusat sihke norgga ja ruoŧa bealde. Nuorra sámi boazovázzit leat ovdamearkan iešsoardima riskajoavkun, ja dan birra eat nu olu ságas.

”Seammeárvosaš dikšu” mearkkaša sámiide buori buohccidivššu, kulturgealbbu, giellagealbbu, iežá metodaid ja muhtomin áibbas ođđa metodaid. Digaštallamiin ovddiduvvui maiddái ahte dearvvašvuođadili ferte dutkat maiddái daid sámiid gaskkas geat eai bargga bohccuiguin.

Visar sidorna 1 till 20 ( av 21 )
«12»
© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2016-02-09

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00 p g a corona
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenySametinget
MenySametinget
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?