torsdag 14 december 2017

Dievasčoahkkin lea soahpan oktasaš ruvkepolitihka

Sámedikki oaidnu minerálaid ja ruvkkiid ektui Sámis, muitala govt sápmelaččat oaivvildit ahte luondduriggodagat Sámi guovlluin galggale geavahuvvot.

Oktasaš dáhttu
Sámedikki dievasčoahkkin lea máŋga jagi geahččalan sajáiduhttit oktasaš politihkalaš oainnu minerálaid ja ruvkkiid ektui Sámis, ja dál lea ovttamielalaš Sámediggi soahpan dan.

- Nu go mun oainnán de leat mii geahččalan konkretiseret ja čielggasmahttit dan álgodokumeantta maid gieđahalaimet Ubmeje dievasčoahkkimis, ja mii lei ráhkaduvvon gulaskuddanvástádusaid vuođul. Mii leat maid lasihan Gállok-cealkámuša ja Ubmeje-cealkámuša. Mii leat nannosit digaštallan Sámedikki oaidnu minerálaide ja ruvkkiide Sámis policy, ja dát lea min oktasaš dáhttu boahtteáiggi barggus, mii boahtá nannet visot sámiid, cealká Marie Persson guhte lea leamaš mielde ruvkepolicy-bargojoavkkus.  

Gieldit visot sisabáhkkemiid dasságo ILO 169 lea ratifiserejuvvon
Dat mii hui čielgasit lea boahtán ovdan lea juohke sápmelačča riekti gieldit doaimmaid mat váikkuhit sin árbevirolaš eatnamiid ovdalgo doaibma álggahuvvo.

Sárdnestuolus deattuhii Marie Persson ahte:

"Sámediggi oaivvilda ahte Sámis EAI galgga viežžat dehe ohcat minerálaid ovdalgo Ruoŧŧa lea ratifiseren ja čađahan ILO 169 ja Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna.”

Ja maid ahte:                                 

Sámedikkis galgá leat vetoriekti, guoskevaš sámiin galgá lea vetoriekti, ja guoskevaš čearuin galgá leat vetoriekti. Jus eksploateren galgá mieđihuvvot, de fertejit buohkat leat ovttaoaivilis, galgá leat konsensus, ja buohkat fertejit leat mieđihan dasa.”
 

Sámedikki oaidnu minerálaid ja ruvkkiid ektui Sámis lea vuođđuduvvon čuovvovaš vuođđoprinsihpaide:

Riekti luondduriggodagaide ja suodjaleapmái
Prinsihppačilgehusa vuođđun lea mealgadii Sámedikki eallinbirasprográmma Eallinbiras. ON Álgoálbmotjulggaštusa artihkal 26 lea maid deattuhuvvon, visot luondduriggodagat eatnan nalde ja vuolde sámiid árbevirolaš guovlluin gullet sámiide. Artihkal 27 nanne álgoálbmogiid rievtti suodjalit iežaset kultuvrra. Mearrádus lea eavttuheapmi, ja suodjala sápmelaččaid rievtti čađahit sin kultuvrra, oskku ja árbevirolaš ealáhusaid,ja  maiddái sin ođđa vugiid doaimmahit árbevirolaš ealáhusaid, ja daid guovlluid ja luondduriggodagaid mat leat vuođđun dán ealáhusdoaimmaheapmái.
 

Free, prior and informed consent
Prinsihppa friddja ja ovdagihtii diehttevas mieđáhusa birra (free, prior and informed consent) nanne álgoálbmogiid rievtti mieđihit dehe gieldit doaimmaid mat váikkuhit sin árbevirolaš eatnamiidda, ovdalgo dat doaibma álggahuvvo. Dát lea iešmearridanrievtti guoddevaš prinsihppa.

Ruoŧa lágaid ferte muktit
Minerálaláhka lea eksploaterenláhka, ja lága áigumuš lea lasihit dieđuid minerálariggodagaid birra ja ollašuhttit mineráladárbbuid. Sámiid rievttit ja beroštumit eai dievasmahttojuvvo dálá lágain. Lágat eai sihkkarastte sámiid rievtti iešmearrideapmái, ja dat eai váldde vuhtii sámiid rievtti eatnamiidda ja čáziide. Minerálalága ferte muktit ja heivehit sápmelaččaid álbmotrievttálaš vuoigatvuođaide. Seammaládje ferte muktit guoskevaš lágaid, dego biraslága, ja plána- ja huksenlága.

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2014-06-19

Váldde oktavuođa

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?