söndag 20 augusti 2017
Victoria Tauli Corpuz
Victoria Tauli-Corpuz, ordförande för Permanent Forum. Foto: Marie Enoksson/ Sametinget.

Álgoálbmotjulggaštus

ON váldočoahkkin dohkkehii čakčamánu 2007:s ON álgoálbmotjulggaštusa. Victoria Tauli-Corpuz guhte dalle lei Álgoálbmogiid bistevaš foruma jođiheaddji, cealká ahte álgoálbmotjulggaštus lea dulkojupmin olmmošvuoigatvuođajulggaštusas ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain.

Manne galget álgoálbmogiin leat sierra vuoigatvuođat?
- Dás ii leat sáhka sierra vuoigatvuođain, čilge Victoria Tauli-Corpuz. Álgoálbmotjulggaštus lea čálus mii dulko olmmošvuoigatvuođaid julggaštusa ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mat gustojit buohkaide.

Iešguđet eavttut
Máilmmis gávdnojit sullii 5000 iešguđet álgoálbmoga ja sullii liikka máŋga giela. Álgoálbmogat ellet hui iešguđetlágán eavttuiguin ja sáhttet leat riggát dehe geafit. Olu álgoálbmogat leat koloniserema geažil bieđganan riikkarájiid rastá, dego omd. Skandinávia ja Guoládatnjárgga sápmelaččat.

Guhkes proseassa
Son muitala ahte bargu ovdalgo ON váldočoahkkin sáhtii dohkkehit álgoálbmotjulggaštusa čakčamánus 2007 lei áddjás proseassa mii bisttii goasii 30 jagi. 1982:s álggii ON siskkáldas bargojoavku hábmet vuosttaš njuolggadusaid. Leat leamaš olu eastagat, hástalusat ja šiehtadallamat. Gitta lohppii lei eahpesihkar ahte galggai go julggaštus dohkkehuvvot.
- Lei davviriikkaid veahkki mii dagahii ahte loahpas lei vejolaš seanadit originálateavstta nalde masa maiddái eanetlohku sáhtii guorrasit, deattuha Tauli-Corpuz.

 

Unnimusdássi
Álgoálbmotjulggaštus bidjá unnimusdási dasa govt álgoálbmotáššit berrejit meannuduvvot iešguđet riikkain vaikko vel ii leatge juridihkalaččat geatnegahtti. Das leat 24 vuođđocealkaga ja 46 artihkkala. Okta vuoigatvuođain ja okta julggaštusa vuođđojurdagiin lea iešmearridanvuoigatvuohta. Dat váldo ovdan artihkal 3:s.

Iešmearrideapmi
- Iešmearridanvuoigatvuohta leat dat mii lea eanemusat rihkkojuvvon koloniijaáiggi rájes, čuoččuha Tauli-Corpuz. Iešmearridanvuoigatvuohta mearkkaša ahte álbmot beassá ieš mearridit iežas politihkalaš stáhtusa, ja iežas sosiála, kultuvrralaš ja ekonomalaš ovdáneami. Našunálastáhtat sáhttet balahit juste dán artihkkala geahnohuhttit territoriála integritehta ja iešráđđema. Muhto iešmearridanvuoigatvuohta ii mearkkaš rievtti ”sierranit”. Álgoálbmogiid iešmearrideapmi mearkkaša autonomiijja dálá rájiid siskkobealde ii ge dan ahte vuođđudit sierra stáhta.

Vuoigatvuohta eatnamiidda, čáziide ja luondduriggodagaide
Guhtta artihkkala váldet ovdan álgoálbmogiid vuoigatvuođa eaiggáduššat, geavahit ja hálddašit eatnamiid, territoriijjaid ja luondduriggodagaid. Ja diehttelasat lea dat ášši eanemus kontroversiála sápmelaččaid ektui Davviriikkain. Jus Ruoŧŧa galgá čuovvut julggaštusa de ii sáhte Ruoŧa stáhta šat čuoččuhit ahte sápmelaččaid eatnamat gullet stáhtii.

Kultuvrralaš ja biologalaš girjáivuohta
18 artihkkala váldet ovdan kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Ulbmil álgoálbmogiid ja unnitloguid ”sierrameannudemiin” lea ahte buohkain galget leat seamma vuoigatvuođat – ja ahte unnitlogukultuvrrain galgá leat seamma suodji go dat mii eanetlogu kultuvrrain lea. Máilmmis gávdnojit olu máŋggakultuvrralaš riikkat ja stuora kultuvrralaš girjáivuohta. Ja de vel eareliiggánit biologalaš girjáivuohta.

Bistevaš ovdáneapmi
- Mii eallit miellagiddevaš máilmmis, cealká Victoria Tauli-Corpuz. Ja álgoálbmogat leat mealgadii dat geat guddet ja seailluhit kultuvrralaš ja biologalaš girjáivuođa! Min áiggis lea dávjá sáhka ekonomalaš roasuin ja dálkkádatnuppástusain, ja dalle lea hui čielggas ahte álgoálbmogat leat erenoamáš mávssolaččat bistevaš ovdáneami oččodeamis, loahpaha son.

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2015-05-18

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?