onsdag 19 maj 2021

Digaštallan: Unnán máhttu sámi rievttiid birra

Ruoŧademokráhtat (SD) leat gáibidišgoahtán ahte boazodoallu galggalii leat rabasin buohkaide, ja danne háledit mii sámediggepolitihkkárat addit čilgehusa sámiid rievttis leat sierra álbmogin Ruoŧas.

Dál nu movt 400 jagi dás ovdal nai, sávvat mii buohkaide buresboahtin Jåhkamåhke-márkaniidda gávppašit ja čoavdit gaskavuođaid ja gulahallat dialoga bakte riektestáhta prinsihpaid rámma siskkobealde. Dán háve orrut vihkume ahte Jimmy Åkesson ja Ruoŧademokráhtat bohtet Jåhkamåhkkai ”ruovderevrriin” jus geavahit SD iežaset sániid.    

SD ákkastallá ahte stáhta lea várren boazodoalu sámiide, ja danne lea dat dakkár ovdamunni maid stáhta lea gul addán sámiide. Dat lea áibbas vearrut. Sápmelaččat orro Davviriikkain oba mihá ovdalgo davviriikkalaš stáhtat ásahuvvojedje. Sápmelaččat leat háhkan rievtti eatnamiidda ja čáziide guhkesáiggi geavaheami bakte ja dohkkehuvvon árbevierrorievtti bakte.

Ruoŧŧa lea vuođđolágas dohkkehan sápmelaččaid sierra álbmogin. Boazodoallorievttis lea seamma árvu go iežá opmodatrievttis. Dát rievttit nannejuvvojit ON konvenšuvnnas olmmošlaš friddjavuođaid ja vuoigatvuođaid birra 1966 rájes, mii addá visot álbmogiidda iešstivrenvuoigatvuođa. Riikkaidgaskasaš álbmotriektebarggut leat maiddái čielggasin dahkan dán. Konvenšuvnnat leat ráhkaduvvon mánáid, nissonolbmuid, bargiid ja iežá joavkkuid vuoigatvuođaid nannema várás. Eamiálbmogiid vuoigatvuođat nannejuvvojit ON eamiálbmotjulggaštusas, ILO-konvenšuvnnas nr. 169, Biologalaš máŋggabealátvuođakonvenšuvnnas, ja maiddái iežá konvenšuvnnain, julggaštusain ja resolušuvnnain ON:s maid Ruoŧŧa eanas muddui lea dohkkehan.

Vaikko davviriikkat ja Ruošša leat koloniseren Sámi, de ii mearkkaš dat ahte sápmelaččain leat unnit vuoigatvuođat go iežá álbmogiin suddjet ja seailluhit sin kultuvrra, sin gielaid, ealáhusaid ja árbevieruid. Ruoŧŧa lea álbmotrievtti vuođul áigá juo geatnegahttán iežas ii dušše gudnejahttit, muhto maiddái suddjet sámiid kultuvrra ja dasa čuovvovaš vuoigatvuoigatvuođaid.

SD atná boazodoalu seammalágán ealáhussan go iežá ealáhusaid ja oaivvilda ahte dan galgá vaikko gii sáhttit doaimmahit. Dát lea dološáiggi sevdnjes nállebiologalaš vuoigŋa mii skájaida dego čuođi jagi dás ovdal, go Ruoŧa stáhta nu garrasit go sáhtii vikkai duššindahkat sámiid ja boazodoalu. Dat sápmelaččat geat eai bargan bohccuiguin masse vuoigatvuođaset kultuvrii, eatnamiidda ja vejolašvuođaid sámi árbevirolaš ealáhusaide.

Odne lea sámi kultuvra nanus. Muhto sápmelaččat dárbbahit ain máilmmeservodaga suoji bisuhit sámi kultuvrra vuođu, namalassii luonddumáhtu mii lea ovdánan duháhiid jagiid mielde ja mii lea eaktun jus galgá birget boazodoaluin, bivdduin, guolástemiin ja luondduárvvuiguin.

Jus dát rivvejuvvo sámiin eret, nu go SD dál evttoha, de dat mearkkaša ahte koloniseren Sámis fas lávke dan dássái mii Ruoŧas lei nállebiologiijja alimus áiggi. Dat mearkkaša ahte dat álbmot mii ii leat fápmodilálašvuođas, nugo sámit, bákkohallet eanetlogu kultuvrra vuollái, ja šaddet guođđit sin iežaset kultuvrra. Dakkár go lea Ruoŧademokráhtaid miela miel Ruoŧŧa?

SD háleda dáinna gáibádusain sápmelaččaid vuođul giktalit jienasteddjiid alcces. Dáinna bargovugiin lihkostuvve Härjedalenis ovddit válggain, go SD báikkálaš ossodat jođihii politihka mii vašuhii sápmelaččaid. Lea čielggas ahte SD máhttu sámiid historjjás ja Ruoŧa koloniijahistorjjás lea oba váilevaš.

Váilevaš máhttu ja vearu árvádallamat eai leat dattege ággan gilvit vaši sápmelaččaid vuostá moatti jiena dihte. Dat lea eahpevuoiggalaš ja garraváimmot nu bargat demokráhtalaš riikkas. Mii váivahuvvat dainna go oaidnit ahte Ruoŧas lea riikkabeaivebellodat man politihkkan lea gilvit vuostálasvuođaid olmmošjoavkkuid gaskii, dego dál sápmelaččaid ja ruoŧelaččaid gaskii.

 

Ol-Johán Sikku
Sámedikki stivrra várreságadoalli ja Sámedikki ealáhuslávdegotti ságadoalli
070-171 80 34
ol-johan.sikku@sametinget.se

Torkel Stinnerbom
Sámedikki boazodoallolávdegotti ságadoalli
070-214 87 82
torkel.stinnerbom@sametinget.se

Visar sidorna 81 till 100 ( av 217 )
© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2014-03-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?