tisdag 7 december 2021

Sámi oahpahuspolitihkka

Oahpahus lea sámi servodaga váimmu ášši. Eambbo sámi oahpahusfálaldagat buoridit vejolašvuođaid joksat iešválddi ja váikkuhanvuoimmi.

Oahpahusjoavku
Sámediggi nammadii golggotmánu 2010 dievasčoahkkimis oahpahusjoavkku mii ovttas Sámeskuvlastivrrain ráhkadii oahpahuspolitihkalaš prográmma evttohusa. Joavkkus ledje mielde Michael Teilus, Gunnel Heligfjell, Kristina Nordling, Karin Vannar ja Josefina Skerk. Ellen Blind lei joavkku čállin. Doaibmaprográmma dohkkehuvvui Staare dievasčoahkkimis golggotmánus 2012.

Prográmma gieđahallá čuovvovaš osiid:

  • Sámi oahpahusa dálá dilli Ruoŧas, Norggas ja Suomas
  • Sámeskuvlastivrra ja iežá oahpahusásahusaid bargogohčus, ulbmil, ruhtadeapmi j.ea.
  • Ruoŧa oahpahussuorggi dálá dilli
  • Sámi oahpahusa višuvnnat ja ulbmilat ovdaskuvlla rájes universitehta rádjái
  • Sámedikki boahttevaš rolla ja ovddasvástádus oahpahusáššiid ektui ja boahttevaš oahpahusáššiid organiseremis
  • Oahpponeavvodilli ja oahpponeavvodárbbut
  • Oahpaheaddje-/pedagogaoahppu, dálá dilli ja boahtte áiggi dárbbut
  • Gielddaskuvllaid lágat
  • Sámeskuvllaid departemeantagullevašvuohta

Vuolggasajit
Prográmmas lea earret eará vuolggasadjin ahte Sámediggi galggalii sámeskuvllaid ovddasvástideaddji eiseváldin, ja ahte sámeskuvla maiddái boahtteáiggis galgá leat stáhtavuloš. Lea lunddolaš ahte Sámediggi váldá badjelasás ovddasvástádusa sámi oahpahusas demokratiijja ja sámi váikkuhanválddi nannema ektui. Ulbmillaččamus lea ahte sámeskuvllat ja dasa guoskevaš doaimmat gullet oahpahusdepartemeantta vuollái. Gullevašvuohta áššedepartementii lokte sámi oahpahusa ovdánahttinvejolašvuođaid.

Oahpahuspolitihkalaš višuvdna

  • Álgoálbmogin leat mii rámis iežamet árbbiin ja go mii leat oassin ealli sámi kultuvrras. Sámi identitehta ja gullevašvuođadovdu nannejuvvo ovdaskuvlla rájes gitta universitehta/allaskuvlla rádjái maiddái dallego áiggit rievddadit.
  • Min giella ja kultuvra čatná min oktii ja nanne goappašiid guvlui. Danne mii oahpahit sámegielas ja sámegillii. Mii oahppat guldalit, ságastit, lohkat ja čállit sámegillii. Min mánát ja nuorat devdojuvvojit empáhtalaš, gudnejahtti ja olmmošlaš vuoiŋŋain. Mii luohttit iežamet návccaide ja iežamet álgagiidda, ja váldit ieža ovddasvástádusa.
  • Mii diehtit got min historjá ja luondu váikkuha min. Min atnit iežamet árbedieđu árvvus ja dat lea ealli oassin min oahpahusas.
  • Ruoŧa servodat atná min árvvus ja servodagas lea nanu máhttu ja ipmárdus min kultuvrii.
  • Sámi oahppofálaldat ja sámegiel eatnigiellaoahpahus gávdno miehtá Ruoŧa.
  • Sámeskuvllas lea guovddáš sadji ja lea mávssolaš resursan go sámivuohta galgá čájehuvvot iežá oahpahusain.

Oahpahuspolitihkalaš ulbmilat

Oahpaheaddji sámi oahpahusas:

  • Oahpaheaddjeoahppu sámi perspektiivvain, sámi kultuvrrain ja buriid vejolašvuođaiguin lohkat sámegiela.
  • Sámi oahpahusa oahpaheaddjit devdet gealbogáibádusaid dain fágain maid oahpahit.
  • Viiddis áŋggirdandoaimmat vai gelbbolaš pedagogat lassánit.

Oahpahus sámiid birra:

  • Visot oahpaheaddjeoahpuin lea oahpahus sápmelaš álgoálbmoga kultuvrra, giela, oskku, historjjá ja ealáhusaid birra.
  • Sámediggi lea resursan Ruoŧa ovdaskuvlaoahpaheaddje- ja dábálaš oahpaheaddjeoahpus dakkár áššiin mat gusket sámiide.
  • Gávdno áigeguovdilis oahppomateriála sápmelaččaid birra.

Oahpponeavvut oahpahussii mii lea sámegielas ja sámegillii:

  • Oahpponeavvut gávdnojit sihke oahpahussii mii lea sámegielas ja sámegillii, ja dat leat dievaslaččat visot agiid ja dásiid dáfus.

Diehtojuohkin sámi oahpahusa birra:

  • Visot sápmelaččat dovdet iežaset vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid sámegieloahpahusa oažžut, ja iežá sámi oahpahusvejolašvuođaid birra, ja maiddái sámi ovdaskuvlla birra.
  • Gielddat, skuvllat ja guoskevaš eiseválddit máhttet ja dovdet sámiid vuoigatvuođaid  oažžut sámi oahpahusa.

Sámi oahpahus gávdno:

  • Visot sámi mánáide ja nuoraide gávdno sámi oahpahus.

Ovdaskuvla:

  • Visot sámi mánáide fállojuvvo sámi ovdaskuvla beroškeahttá gos Ruoŧas sii orrot.

Sámegiel eatnigiellaoahpahus:

  • Visot sámi ohppiide gávdno sámegiel eatnigiellaoahpahus mii doallá alla dási.

Integrerejuvvon sámi oahpahus:

  • Integrerejuvvon sámi oahpahus gávdno buot sámi ohppiide váikko gos Ruoŧas sii orrot.
  • Integrerejuvvon sámi oahpahus čađahuvvo skuvlabeaivvi oahpahusáiggis, ja vástida iežá ohppiid oahpahussii vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.

Universitehta/allaskuvla:

  • Sámediggi ovttasbargá universitehtaiguin ja allaskuvllaiguin sihkkarastin dihte buori kurse- ja oahpahusfálaldaga sámegielas ja mas lea sámi sisdoallu.
  • Dievaslaš vejolašvuođat lohkat sámegiela allaskuvladásis.
  • Allaskuvla- dehe universitehtaossodat Ruoŧabeal Sámis mas lea sámi sisdoallu vai dainnalágiin ovddida dutkama ja oahpahusa sámiid várás ja sámiide.

Dábálaš oahpaheapmi:

  • Sápmelaš rávisolbmuin leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela, ja maiddái oahppat lohkat ja čállit sin iežaset gillii.
  • Buorit vejolašvuođat ávkkástallat máhtuiguin ja gálggaiguin dakkár fágain main lea sámi sisdoallu vuođđoskuvlla, joatkkaskuvlla ja universitehta/allaskuvlla olggobealde.

Doaibmaprográmma gávdno pdf-hámis olgešbealde.

© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2017-11-10

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?