söndag 25 oktober 2020

Duogáš

Sámefoandda stivra hálddaša earret Sámefoandda maiddái iežá foanddaid main leat boazodoalloulbmilat ja mat gávdnojit Kammarkollegietas.

Foandda stivrras leat guhtta stivralahtu maid ráđđehus formálalaččat nammada Sámediggi evttohusa mielde. Ovdalgo Sámediggi vuođđuduvvui de lei Eanandoallodoaimmahaga generáladirektovra stivrra ságadoallin, muhto maŋemus 20 jagis leat áivve sápmelaččat leamaš stivrra ságadoallin.

Foanddaid maid foandastivra gieđahallá sáhttá juohkit golmma jovkui. Buot foanddat hálddašit sámiid ruđaid, muhto ruđat geavahuvvojit iešguđetládje. Ođđa ruhta biddjo váldofondii, namalassii Sámefondii, ja daidda iežá foanddaide ii lasihuvvo ruhta.

A. Sámefoanda, váldofoanda

Foandanr: Sámefoanda nr 6575

Jagi 1943:s vuođđuduvvui Lappfoanda maŋŋelgo iešguđet guovlluid lappefoanddat časkojedje oktii. 1971:s mukte Lappfoandda nama Sámefoandan. Sámefoandda njuolggadusat leat Rennäringsförordninges (RNF) (Boazodoalloláhkanjuolggadusain) 1993:338 §§ 16-28.

Sámefoandda ulbmil lea ovddidit ja nannet boazodoalu, sámi kultuvrra ja sámi organisašuvnnaid.

Foandda sisaboađut sáhttet leat reantosisaboađut, kapitálavuoittut, sisabáhkkenbuhtadusat (omd. ruvkkedoaimmain, roggandoaimmain, Esranges, biilabánain, girdidoaimmas) ja divadat iešguđetlágán lobiid ovddas (bivdolobiid, guolástanlobiid, eananláiggu j.ea) ja eatnamiid vuovdimis.  Iešguđet stáhtalaš eiseválddit dego SGU (Ruoŧa geologalaš iskosat), FortF (Fortifikašuvdnadoaimmahat), Rymdstyrelsen (Gomuvuođaáššedovdi) galget visot mearrádusain mat váikkuhit boazodollui maiddái mearridit man olu buhtadus čerrui galgá ja man olu Sámefondii galgá (§ 18 RNF). Ággan dasa go visot ruhta ii máksojuvvo čerrui njuolga, lea ahte sámit guddet boazodoallorievtti álbmotjoavkun. Dat buhtadus mii mákso Sámefondii lea suddjen dihte kollektiiva álbmotrievtti. Dat oassi maid čearru oažžu lea peršovnnalaš buhtadus sidjiide geat áiggis áigái doaimmahit boazodoalu.

Dain sisaboađuin mat bohtet lohpedivadiin manná goalmmádasoassi čerrui, goalmmádasoassi Sámefondii ja goalmmádasoassi leanastivrraid hálddašangoluide (hálddahussii, guolle- ja bivdobearráigehččui jna. RNF § 7).

Ráđđehus mearrida juohke jagi foandastivrra evttohusa vuođul man olu foandda ruđain oažžu atnit budjeahttajagis.

Sámefoandda ruđat ožžot adnot:

  • eatnamiid oastit dehe láigohit boazodollui
  • boazodoalu rašunaliseremii
  • iežá doaimmaide mat ovddidit boazodalu
  • sámi kultuvrra ovdánahttimii
  • sámi organisašuvnnaide

Stuorámus oassi mávssuin máksojuvvo Sámediggái kulturulbmiliid várás, leanastivrraide dehe iežá ulbmiliidda/prošeavttaide maid foandastivrra ohcamuša vuođul mearrida. (Rekvisišuvdnaskoviid gávnnat iežá siiddus – geahča gurutbealde.)

 

B. Sierra foanddat

Ráđđehus mearridii čáhčefápmohuksema oktavuođas eavttuid goht galgá ollašuhttit almmolaš beroštumiid. Juohke eavttu nammii mas ruhta galgá adnot boazodollui, lea vuođđuduvvon sierra foanda. Juste dál leat ovcci dakkár sierra foandda. Golbma dain sáhttet adnot olles boazodoalloguovllu boazodoalu ovddideapmái (6679, 6681, ja 6689). Dáin foanddain dat lea foandastivra lonen ruđaid mat eanas leat mannan riektegoluide.

Foandanr 6677  Kultsjön-reglerema buhtadusruhta

Foandanr 6679 Messaure j.ea.

Foandanr 6681 Buhtadus Olden fápmorusttega ovddas

Foandanr 6682 Unna Tjerusja boazorusttegat

Foandanr 6683 Sirges čearu boazorusttegat

Foandanr 6689  Stora Stensjön regleren

Foandanr 6697 Ruvhten čearu boazoguohtun

Foandanr 6698 Vittjärv ja Suttesa fápmostašuvnnat (dutkanfoanda)

Foandanr 6699 Vilhelmina čearuide

 

C. 4:13 ruhta ovttaskas čearuide

Čáhcefápmohuksema oktavuođas várrejuvvui muhtun guovlluide gos huksen erenoamážit vaháguhtii, eanet ruhta boares Čáhcelága 4 kap 13 § jelgii. Čearut gáibidit ruđa foandastivrra bakte ja čilgejit makkár ulbmiliiguin áigot ovddidit čearu boazodoalu. Dáidda foanddaide ii lasihuvvo ruhta. Buriin oasusovdánemiin lassána goitge foandda árvu vaikko dasa ii lasihuvvo ruhta. Foandastivra ii mearrit biddjo go kapitála reantofondii vai ossosiidda. Dat lea mearrádus maid guoskevaš čearru ieš galggalii váldit iežas dihte.

 

Visar sidorna 1 till 20 ( av 22 )
«12»
© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2015-08-19

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Sommartid:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenySametinget
MenySametinget
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?