Sámi biebmovišuvdna
Ráđđehus lea gohččon Sámedikki čalmmustattit sámi biebmobuvttadeami ja sámi biebmokultuvrra Sverige - det nya matlandet (Ruoŧŧa – ođđa biebmoriika) áŋggirdeami oktavuođas. Dán bargogohččosa bakte lea Sámediggi ožžon sierra ruđaid.
Álggos lei sámiid biebmodáhpi bivdo- ja čoagginkultuvra mii dađistaga ovdánii boazodoallun lotnolasat bivdduin ja guolástemiin. Min biebmokultuvra lea mihtilmas dannego borramuš čuovvu jagi áiggiid ja biebmobuktagat leat dat mat luonddus leat olamuttos iešguđet áiggiid; boazu, sarvva, guolli, loddi, fuođđu, muorjjit, urtasat dahje šattut.
Ekologalaš ja dálkkádatgáhttejeaddji biebmu
Ealáhuseallin beassá dássedit ovdánit go leat smávvabuvttadančovdosat mat leat ekologalaččat ja sosiáladit guoddevaččat, ja go vuhtiiváldá biologalaš girjáivuođa, luondduriggodagaid báikkálaš hálddašeami ja ovddasvástideaddji geavaheami. Guoddevaš ekonomalaš ovdáneami olaha buoremusat dálkkádatgáhttejeaddji teknihkain, beaktilis luonddugeavahemiin ja birasgáhttejeaddji resursageavahemiin.
Bistevaš eallinbiras
Jus galgat nannet sámi biebmokultuvrra seailluheami ja ovddideami boahtteáiggis, de fertet dan ođđasisealáskahttit. Sámi biepmi kvalitehta vuođđun lea ráinnas luondu, ja eležis ja bistevaš sámi eallinbiras.
Ollislašoaidnu
Sámi árbevirolaš máhttu, árbediehtu, lea ofelažžan sámi biepmu ovdánahttimis. Dat lea dakkár máhttu mas ollislašoaidnu lea vuođđun ja mas olbmo ja luonddu ovttasdoaibman lea guovddážis. Eamiálbmogat miehtá máilmmi garrasit deattuhit ahte dat máhttu maid sii oamastit galgá bissut sin opmodahkan. Sámi biepmu ealáskahttin mielddisbuktá ahte váldi eatnamiid, luonddugeavaheami, biepmu ja biebmohattiid badjel galgá nannejuvvot.
Temásuorggit
Dat guokte temásuorggi main Sámediggi hábme iežas biebmovišuvnna ja maiguin fertelii erenoamážit áŋggirdit leat: Guoddevaš ealáhusovddideapmi ja Sámi biebmokultuvra.