måndag 6 april 2020

Nekrobacillos

Nekrobaccillos-dávda sáhttá njoammut gárdebohccuide, ja dagahit vearrás vuolšši earet eará bohcco njálbmái ja siskkiluččaide. Dávddaid gohčodit maiddái njálbmevihkin ja šlubbun. Jus várohat dávdda bohccui njommon, de galggat váldit šibitdoaktáriin oktavuođa ja atnit bohcco sierra vai dávda ii njoamo.

Nekrobacillos sáhttá njoammut bohccuide ja iežá gazzaspiriide šlubbun (sljubbo, glubbie jna.) ja njálbmevihkin, muhto dat sáhttá maiddái njoammut siskkiluččaide dego čalbmasii dehe vuoivasii.

Lea Fusobacterium necrophorum nammasaš bakteara mii dagaha dávdda, Bakteara gávdno dábálaččat dearvvaš bohccuid čalbmasis. Go biebmá pelletsjáfuiguin main lea olu stirdinávnnas, de šaddet bohcco čoavjái mihá eanet baktearat go bohccos mii guohtu luonddus.

Go bohccot dollojuvvojit hui čoahkis de lea stuorit várra njoammumii. Hui olu baktearat bohtet bohcco gáhkiriid ja soalssi mielde olggos, ja baktera sáhttá guhká ceavzit eatnamis, jáffokruppain ja čázis, ja dasto njoammut viidáseappot.

Bakteara ii darván dearvvaš náhkkái dehe vuohččecuoccaide, muhto sáhttá dagahit vulššiid jus leat smávvá hávážat dehe virusat. Dábálaččat sáhttá vuolšši oaidnit njuokčamis dehe muođus jus pelletsjáffobihtážat leat najadan saji baktearaide.

Miesit leat hui hearkkit njálbmevulššiide vuosttaš vahkkuid go riegádit dannego njálbmái šaddet smávva hávit go bánit ihtigohtet.

Ovdalaš áiggi go bohče áldduid gárddiid siste geasset, lei nekrobacillos hui dábálaš dávda.

Muhtomin sáhttá bohccos leat leamaš nekrobacillos ja go lea dearvvašnuvvan, de sáhttá goitge leat infekšuvdna gorudis. Dalle sáhttá dávda geardut jus boazu nealgu dahje iežá sivaiguin gillá (nealggi geažil, go jáfuid lonuha j.ea.).

Riskkat:

Biebman pelletsjáfuiguin

Olu bohccot čoahkis gáržásis

Ruivvas (go biebmá, ruive kruppát ja gárdi)

Ii leat ráinnas čáhci/ráinnas muohta

Liekkas

Stressa

Virusinfekšuvdna (omd herpesvirus)

Nekrobaccillosa dávdamearkkat

Šluppuin skierbmu, rabas hávit gaccaid gaskka mat sáhttet siedjut.

Soalsi golgá njálmmis dehe muođus jus lea rabas hávvi dehe ráigi vuolšši geažil. Hui guohca hádja njálmmis. Fasttes fiskesvilges dehe ruškesčáhppes siedjahávit njálmmis (bániin, muođus, guopmis dehe njuokčamis). Vuolábeal oaluldávttit bohtanit go vuolši lea bátnemáddagii viidánan.

Jus vuovdacuoccas lea vuolši ja lea ráigan čalbmasa: Boazu lea heitot ja čuožžu guoggut (bávččasmearka), ii ge lihka go iežá bohccot lihkkasit.

Daga ná jus várohat nekrobacillosdávdda:

Rátkke ja doala skihpá bohccuid sierra iežá bohccuin, ja dálkkot dahje heakkahuhte daid (veardit man muddui dávda lea vearáskan)- sihke bohccui buorrin ja vai dávda ii njoamo.

Jus bohccuin lea dávda dehe leat bohccot mat várohuvvojit jápmán nekrobacillosiin, váldde oktavuođa šibitdoaktáriin vai sáhttá iskosiid váldit ja duođaštit leago dávda.

Jus bohccuin lea njoammudávda de ferte hui čorgadit gieđahallat daid (geavat suorbmahánskkaid, basa gieđaid ja ráidne biergasiid) vai dávda ii njoamo.

© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2016-01-07

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenyRennäring
MenyRennäring
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?