onsdag 16 augusti 2017

Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna

Davviriikkaid sámekonvenšuvdna lea oktasaš davviriikkalaš evttohus mii galgá sihkkarastit sámi álbmoga rievtti beassat mearridit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ja ieš hálddašit luondduriggodagaid. Konvenšuvdna galgá bisuhit ja nannet dálá álbmotrievttálaš norpmaid álgoálbmogiid rivttiid hárrái, ja maiddái dássádahttit golmma riikka lágaid.

Davviriikkalaš áššedovdijoavku lea ráhkadan ođđa sámekonvenšuvdnaevttohusa Ruoŧa, Norgga ja Suoma ráđđehusaid ja sámedikkiid gohččuma mielde. Konvenšuvdnaárvalus lea leamaš rámman golmma davviriikka šiehtadallamiidda. Juohke riikkas lea šiehtadanlávdegoddi mas leat ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit mielde.

Vuđolaš prinsihpat
  Sámedikki eanetlohku mearridii 2006:s doarjut Davviriikkaid sámekonvenšuvdnaevttohusa. Eanetlohku anii ahte konvenšuvdnaárvalus fátmmasta visot sámiid ja gokčá eanas sámi dilálašvuođaid Sámis. Sámediggi sávvá visot davviriikkaid dohkkehit konvenšuvnna.

Eai ođđa rievttit
Sámiid iešmearridanrievtti vuođđoprinsihpat galget dohkkehuvvot vuolemus rádjin. Maiddái artihkkalat mat gieđahallet eanan- ja riggodatrivttiid fertejit dohkkehuvvot vuolemus rádjin sihke álbmotrievttálaččat ja priváhtarievttálaččat.
- Konvenšuvdna ii atte ođđa rivttiid muhto galgá dáhkidit daid rivttiid mat sámiin juo leat, lohká Lars-Anders Baer guhte lea Ruoŧa šiehtadanlávdegotti lahttu. Son ii jáhke áššedovdijoavkku konvenšuvdnaevttohusa mielddisbuktit ođđa dilálašvuođaid:
- Evttohusa vuođđun leat dat konvenšuvnnat maid Ruoŧŧa, Suopma ja Norga ovdal juo leat dohkkehan ja maid dat leat geatnegasat čuovvut.

Hástalusat
Šiehtadanlávdegottit mearridedje 2011:s ahte ovdal go šiehtadallagohtet de galget leat guorahallamat dahje nugohčoduvvon lohkamat. Konvenšuvnnaevttohusas leat mearrádusat maid ráđđehusat atnet hástalussan vuođđorievttálaččat. Dat guoská ovdamearkka dihte sámiid eanan- ja čáhcenjuolggusvuođaide, ja sámiid iešmearridanriektái. Muhto maiddái mearrádusat sámi árbemáhtuin ja kulturovdanbuktimiin dagahit čuolmmaid go EU:s leat viiddis lágat dáin áššiin. Šiehtadallamat loahpahuvvojedje 2016:s.

Tråante 2017

Guovvamánus 2017 biddjo konvenšuvdnateaksta maid šiehtadallanlávdegottit leat dárkkistan, ovdan golmma sámediggái Tråantes (geahča olgešbeal fiilla). Dalle ávvudit 100 jagi dan rájes go vuosttaš sámi riikkačoahkkin dollojuvvui Tråantes 1917. Šaddá go son guovvamánnu 2017 historjjálažžan jus Davviriikkaid sápmelaččaid oktasaš konvenšuvdna šaddá duohtan?

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2017-08-01

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?