onsdag 8 december 2021

Sámi evttohus ođđa boazodoallo-konvenšuvdnii

Ruoŧa sámediggi doarju sámi bargojoavkku evttohusa ođđa boazodoallokonvenšuvdnii. Bargojoavku galgá ovdal jagi loahpa ovdanbuktit iežas bohtosiid Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide. Muhto muhtun guovlluin leat ain váttisvuođat maidda ferte gávdnat čovdosiid.

Duogáš
Ruoŧa ja Norgga gaskka ii leat 2005 rájes leamaš doaibmi boazodoallokonvenšuvdna mii lea stáhtaid šiehtadus moht rádjerasttildeaddji boazodoalu doaimmaha goappáge riikkas. Dat lea dagahan ahte 1751`Lappkodicilla (mii lea Ruoŧa ja Norgga rádjesoahpamuša lasáhus) šattai áigeguovdilin. Loga eambbo Lappkodicille birra dás

Ovddeš evttohus
Guovvamánus 2009 ovddidii dalá šiehtadanlávdegoddi evttohusa ođđa boazodoallokonvenšuvdnii, muhto dat ii boahtán fápmui dannego sámit garrasit moite dan evttohusa. Earet eará gieldduhii Ruoŧa sámediggi konvenšuvdnateavstta Staare dievasčoahkkimis golggotmánus 2010.

Sámi bargojoavku
  Sámit leat 2012:s ieža ohcagoahtán čovdosiid dán dillái. Bargojoavku mas leat sihke Norgga ja Ruoŧa beal sámedikkiid ja boazoorganisašuvnnaid ovddasteaddjit leat sullii jagi bargan čoavdit olu moalkás gažaldagaid konvenšuvnna sisdoalus. Norgga sámedikkis lea leamaš ovddasvástádus jođihit proseassa. Joavku lea jagi ožžon bargomearrin. Sámi bargojoavku galgá ovdanbuktit iežas barggu ráđđehusaide, lehkos boađus mii leaš.

Vuosehit dáhtu ja máhtu iešmearrideapmái
Ellinor Marita Jåma lea bargojoavkku ságadoalli. Su vuođđojurdda lea ahte sámit buorebut go oktage eará, máhttet hábmet evttohusa maid buohkat sáhttet dohkkehit. Lea deaŧalaš vuosehit ahte sámiin lea gealbu váldit ovddasvástádusa ja hálddašit viidát iešmearrideami. Son oaivvilda maid deaŧalažžan ipmirdit ahte dás lea sáhka "sámi" boazodoalus, ii ge Norgga dahje Ruoŧa boazodoalus. Lea leamaš lossa bargu muhto leat boahtán buorit evttohusat iešguđet guovlluin.

Ii čoavddus buot čuolmmaide
- Bargojoavku ii leat nagodan visot váttisvuođaid čoavdit ja soames guovlluin leat ain vuostálasvuođat. Muhto mii  sáhttit čilget váttisvuođaid ja bidjat daid ráđđehusa njuni ovdii, muitalii Jåma semináras boazodoallokonvenšuvnna birra mii lei dievasčoahkkima oktavuođas Gironis golggotmánus.
- Konvenšuvdna ii čoavdde visot váttisvuođaid. Muhtun riidduid ii soaitte sáhttit čoavdit eará duopmostuollomearrádusaiguin, cuige son. Mis leat goit dušše guokte molssaeavttu: Mii juogo ovddidit evttohusa dahje eahpelihkostuvvat ja dalle boahtá dálá konvenšuvdna fas fápmui, cealká Jåma.

Eanetlohku doarjjui evttohusa
Dievasčoahkkimis Gironis bohte ovdan moaitámušat erenoamážit Sárevuomi, Dálmma, Vazáš ja Muoná čearuin. Dát čearut leat čađat dan guhkes konvenšuvdnaproseassas garrasit moaitán iešguđet evttohusaid mat leat leamaš biddjon ovdan. Ruoŧa sámediggi mearridii goitge 22 jienain 9 jiena vuostá, doarjut sámi bargojoavkku evttohusa ođđa boazodoallokonvenšuvdii, dainna lasáhusain ahte addit stivrii bargun:

  • gáibidit ráđđehusain ovttas Norgga sámedikkiin ja ealáhusa organisašuvnnaiguin, ahte áigemearri addo daidda čearuide ja boazoorohagaide main lea erenoamáš dárbu oažžut buoret vuođu juohkit guohtuneatnamiid, ja eatnamiid hálddašeami vieruiduvvan rievtti, dološ áiggi rájes geavaheami ja duomuid jelgii.
  •  gáibidit ráđđehusain rivttiid kártema mii earet eará galgá adnot vuođđun čearuid ja boazoorohagaid eanangeavaheamis.

Árvvoštallan
Ruoŧa sámedikki árvvoštallan lea goitge ahte lea deaŧalaš oažžut áigái boazodoallokonvenšuvnna mii mudde rádjerasttildeaddji boazodoalu Ruoŧa ja Norgga gaskka. Sámediggi atná maid deaŧalažžan sihkkarastit ahte guovlluprotokollat mat gusket priváhtarievttálaš oamasteapmái eai rihko Eurohpakonvenšuvnna mearrádusaid opmodatsuoji birra ja goabbat riikka vuođđolágaid oamastanrievtti suoji. Sámediggi oaivvilda ahte rivttiid berre kártet olles sámi ássanguovllus. Dat lea erenoamáš deaŧalaš dain guovlluin gos leat garrasit moaitán evttohusa.

RSR mearrádus
Ruoŧa Sámiid Riikkasearvi (RSR) mii organisere čearuid ja sámi servviid dohkkehii juo borgemánus 2013 ođđa boazodoallokonvenšuvdna-evttohusa (46 jienain 23 jiena vuostá)

Visar sidorna 201 till 218 ( av 218 )
© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2014-06-27

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?