tisdag 19 mars 2024
Govva: Marie Enoksson

Sámi olmmošlaš bázahasat fertejit máhcahuvvot ruovttoluotta

Sámi olmmošlaš bázahasat ruoŧa stáhtalaš čoakkáldagain leat ožžon stuora fuomášumi medias. Lea sihke konkrehtalaš muittuhus rasisttalaš áiggis mas eanas olbmot suorganit ja duođaštus das ahte sámit leat vealahuvvon maiddái diehtaga namas. Sámiide lea dehálaš beassat addit árvvolaš ruovttoluotta hávdádeami máttarváhnemiidda.

Ruovttoluotta máhcaheapmi gáibádus ii leat ođđa ášši
1970-logu rájis leat eamiálbmogat birra máilmmi gáibidan ruovttoluotta dávviriid ja olmmošlaš bázahasaid, dađi mielde go politihkalaš diđolašvuohta ja iešmearridangáibádusat leat lassánan. Repatrieren mearkkaša njuolgatvuohta iežas mannanáigái ja máttarváhnemiidda ja maiddái soabalašvuohta, lea vuohki stáhtaide dovddastit eahpenjuolgatvuođa maid stáhta lea dahkan ja addit ruoktut dan maid lea váldan.

Ráđđehusbargogohčus
Ráđđehusbargogohčus stáhtalaš dávvirvuorkkáide ja institušuvnnaide (U2005/3451/Kr) lea addan muhton dieđu man ollu olmmošlaš bázahasat gávdnojit stáhtalaš čoakkáldagain. Čoahkkáibidju maid Sámediggi lea dahkan sámi olmmošlaš bázahasaid birra vuoseha ahte rapporteren ii leat leamaš ollislaš. Muhtin institušuvnnat, o.m.d. Stáhta historjjálaš dávvirvuorkkát eai leat váldán mielde sámi dákteávnnasmateriála Ruoŧas iežas čoahkkáibidjosis muhto dušše dákteávnnasmateriála Ruoššas ja Norggas. Ledje dušše stáhtalaš dávvirvuorkkát ja institušuvnnat geat ožžo bargogohččosa inventeret čoakkáldagaid mas leat olmmošlaš bázahasat. Raporta Ájttes, duottar ja sámedávvirvuorká, jagis 2005 dieđiha ahte gávdnojit sámi bázahasat maiddái Nordiska muséetis, Norrbottena dávvirvuorkkás, Skillehte dávvirvuorkkás ja Västerbottena dávvirvuorkkás.

Sámediggi háleda diehtit eanet
Sámedikki politihkalaš orgána gáibida mearrádusas 22 b.guovvamánus 2007 ollislaš identifierema visot sámi dákteávnnasmateriálas visot stáhtalaš čoakkáldagain ja repatrierema olmmošlaš bázahasain ruoktut guovlluide gosa gullojit. Sámediggi háleda maiddái diehtit got dávvirvuorkkát ja institušuvnnat leat ožžon dáid materiálaid – jus lea dahkkojuvvon hávderoggama bakte dehe iežá ládje.

Ruoŧa Girku vai ii?

Ruoŧa Girku lea evttohan ahte sámiid rumašoasit mat vurkojuvvojit dávvirvuorkkáin dehe iežá stáhtalaš institušuvnnain galget hávdáduvvot girku ortnega mielde ja ahte rumašosiid maid ii sáhte identifieret berrejit hávdáduvvot oktasaš hávdái mii šaddá muitonmearkan. Go guoská hávdádemiide Ruoŧa girkus ja oktasaš hávdádus muitomearkan lea Sámedikki oaidnu ahte dáid áššiid ferte čoavdit go dat áigi boahtá. Bázahasat ánssášit gudni ja galget gieđahallojuvvot áiggi mielde go elle. Gávdnojit maiddái bázahasat ovdaristtalaš áiggis.

Gudnejahttit máttarváhnemiid

Sámiid dološ osku leai luondduosku. Luondu leai ealli ja das leai siellu, olbmot elle máilmmis gos eará badjellunddolaš eallit mat gávdnojedje. Jáhkku leai ahte jápman olbmot elle eará dimenšuvnnas ja maŋŋelbáhci olbmot gudnejahtte daid. Otne ii leat dološ osku šat eallimin. Oaivvilduvvo ahte sámit šadde risttalažžan loahppageažis 1700-logu, leai goit nu ahte visot sámit ledje gásttahuvvon muhto ain otne sámit gudnejahttet iežaset máttarváhnemiid. Sámiide lea dehálaš ahte olmmošlaš bázahasat mat gávdnojit stáhtalaš vuorkkáin hávdáduvvojit čorga. Sámeservodagas lea hávdadus dehálaš dáhpáhus, olles sohkadalle čoahkkána ja gudnejahttá jápman olbmo. Hávdádusoassi ja muitobodda bistá máŋggaid diimmuid ja šadda árvvolaš loahpahus. Ii leat hoahppu. Danin lea ge repatrieren ja ođđasit hávdádus hui mearkkašahtti.

Symbolalaš fápmu

Kulturministar Lena Adelsohn Liljeroth lea ipmirdan makkár nanu symbolalaš mearkkašupmi lea jus dát ášši olmmošlaš sámi bázahasaid birra čovdojuvvo. Danin lea son dadjan ahte son boahtá bargat dan ovdii ahte bázahasat farggamusat doalvvohuvvojit ruoktut gos bohtet. Muhton institušuvnnat geain leat sámi bázahasat čoakkáldagain leat vuosttildan ruovttoluotta guođđima ja čujuhit dutkanárvui. Kulturministar ii čuovvul dán árvvostallama. Adelsohn Liljeroth oaivvilda ahte dutkanárvu ii leat gait deháleamos, etihkka ja morála váimmus lea deháleabbu.

Proseassa
Ráđđehus lea dal ságastallame Sámedikkiin ja guoskevaš eiseválddiiguin ja dávvirvuorkkáiguin čađahandihte ruovttoluotta guođđima vejolažžan. Lea ášši man ii čoavdde fahkkestaga. Vissasit váldá máŋga jagi ovdal go vuosttaš sámi bázahasat guđđojuvvojit stáhta čoakkáldagain ja jus oktasaš muitomearka šaddá duohtan ja gosa dan galgá cegget dáida váldit vel guhkit áiggi. Lávki dan proseassas lea bargojoavku maid Sámediggi, Historjjálaš dávvirvuorká ja Ájtte leat ásahan.

Vuosttaš repatrieren Sámis

1997 leai vuosttaš repatrieren Sámis. Mons Somby ja Aslak Heahta oaiveskálžžu máhcahuvvojedje ruoktut anatomalaš instituhtas Oslos ja hávdaduvvojedje Talviika girkus olggobealde Álaheaju. Goappašat gottahalaiga jagis 1854 go oassálastiiga nu gohčoduvvon Guovdageainnu stuimmis. Maŋisboahttit leat ovttas Sámedikkiin garrasit jođihan repatrierenášši.

Soejvengeelle ođđasit hávdaduvvon 2002

Nubbi repatrieren dáhpahuvai Ruoŧas 2002. Leai nu gohčoduvvon Soejvengeelle mii hávdaduvvui iežas dološ hávdái Aatoklimpoes, Deardnas. Dutki Ernst Manker Nordiska museetis čađahii 1950-logus arkeologalaš guorahallama ja válddii mielde dákterikkiid maid galggai dutkat vel buorebut lohpadusain ahte máhcahit ruovttoluotta dákterikkiid go leai geargan. Lihkus gávdnui čálalaš notáhta Nordiska museeta arkiivvas mii duođaštii lohpadusa ja ceaggás sámesearvi mii garrasit barggai áššiin ja dat mielddisbuvttii ahte Soejvengeelle hávdaduvvui golggotmánus 2002 ođđasit iežas dološ hávdái.

Bassi dávvirat
Go dievasčoahkkin digaštalai sámi olmmošlaš bázahasaid birra bođii maiddái ášši bajás ahte máhcahit ruovttoluotta sámi bassi dávviriid. Lea nubbi ášši mii lea lahka čadnojuvvon sámi olmmošlaš bázahasaide ja dán áššis dievasčoahkkin ii leat vel váldán mearrádusa.

Girjjálašvuohta:

• Baglo, Cathrine,(2001): Vitenskaplige stereotypier. Om konstruksjonen av samene som kulturhistorisk enhet i tida fram mot 1910. Hovedfagsoppgave i arkeologi. Universitetet i Tromsø.
• Broberg, Gunnar, (1981/82): "Lappkaravaner på villovägar. Antropologin och synen på samerna fram mot sekelskiftet 1900", i: Lynchos, s. 27-86.
• Catomeris, Christian, (2004): Det ohyggliga arvet. Sverige och främlingen genom tiderna. Ordfront. Stockholm.
• Lundmark, Lennart, (1998): Så länge vi har marker. Samerna och staten under sexhundra år. Rabén Prisma. Stockholm.
• Lundmark, Lennart, (2002): "Lappen är ombytlig, ostadig och obekväm". Svenska statens samepolitik i rasismens tidevarv. Norrlands universitetsförlag. Umeå.
• Schanche Audhild, (2000) Graver i ur og berg. Samisk gravskikk og religion fra forhistorisk til nyere tid. Davvi Girji OS, Karasjok.
• Red. Åsa Virdi Kroik, (2005): Efter förfädernas sed. Om samisk religion. Göteborg. Sidoallá earret eará "Soejvengeelle - en samisk grav i Vapsten" Andreas Stångbergas.
• Red. Åsa Virdi Kroik, (2001): Efter förfädernas sed. Samisk tro i förändring. Stockholm. Sisdoallá e.e. artihkkala guovtti oaiveskálžžu ruoktut máhcaheami birra: "Historien om Mons Sombys och Aslak Haettas huvuden" Ebba Olofssones.
Visar sidorna 1 till 20 ( av 21 )
«12»
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2021-12-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyKultur
MenyKultur
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?