söndag 18 augusti 2019

Boazodoallohálddahus

Sámediggi lea guovddáš hálddahuseiseváldi ja ráđđehusa áššedovdieiseváldi ja das lea ovddasvástádus áššiin mat gusket boazoealáhussii.

Juolludeapmi mii lea njuolga oaivvilduvvon boazoealáhussii ja maid Sámediggi hálddaša lea 45:1, ”främjande av rennäringen” (Boazoealáhusa ovdánahttin). Juolludeapmi lea 46 milj. ruvnnu (2007). Politihkalaš linnjá lea vuosttažettiin ahte boazoealáhus lea dehálaš oassi sámi kulturárbbis ja stáhtas lea oppalaš ovddasvástádus ahte boazoealáhus galgá seailluhuvvot oassin dien árbbis.

Bajemus ovddasvástadus

Stáhtas lea bajemus ovddasvástádus boazoealáhusa seailluheamis. Boazoealáhus galgá jođihuvvot nu ahte govttolaš mearri boazoealáhusfitnodagain sáhttá oažžut oadjebas birgejumi. Boazoealáhus galgá jođihuvvot ekologalaš, ekonomalaš ja dásseárvosaš vuogi mielde vai dat lea kultuvrralaččat guoddevaš maiddái guhkit áiggi vuollái.

Iežá stáhtadoarjagat mat sáhttet guoskat boazoealáhussii ja mat eai gula dán juolludussii lea ee báikegodderuđat, vejolašvuohta ohcat prošeaktadoarjaga mat ruhtaduvvojit ovttas EU struktuvrafoanddaiguin, našuvnnalaš ruhtaduvvon prošeavttat ja iežá ovddidansuorggit dego dásseárvodoarjja.


Maid sisttisdoallá ovdánahttinjuolludus?
Divvagat maid ovdánahttinjuolludeapmi máksá leat earret eará:

• Bearráigeahčču ja divvun riikkarádjeáiddiin ja rusttegiin
• Riikkaberoštupmi guoskevaččat eatnamiidda mat leat mávssolaččat boazodollui
• Haddedoarjja boazoealáhussii njuolggadusa mielde haddelasáhusa birra (1986:255)
• Buhtadusat Tjernobyllihkohisvuođa geažil eanadoallofitnodagaide, boazodoallofitnodagaide ja sutnje gii ollasit dehe oasálaččat oažžu birgejumi guolásteamis njuolggadusa mielde buhtadusa birra muhtin lassigoluide Tjernobyllihkohisvuođa geažil (1994:246)
• Roassovahátsuodjalus sáhttá gokčat muhtin oasi fuođđargoluin 35 a § boazoealáhusnjuolggadusa mielde (1993:384)

Sámediggi ráhkada njuolggadusaid

Sámediggi galgá ráhkadit njuolggadusaid ja láhkaásahusaid čuovvovaččaide


• boazolohkan
• boazologahallan (boazoleaŋga)
• boazoealáhusa doahttalus luonddosuodjaleami ja kulturbirassuodjaleami beroštumiide
• fitnodatregisttar boazoealáhusa várás
• haddedoarjja boazoealáhussii
• meahcceeallibuhtadusat
• bohccuid mearkun
• boazomearkkaid hápmi
• soabahallan

Sámediggi galgá hoaidit boazomearkagieđahallama, e.e. registreren ja heaittiheapmi boazomearkkain.

Sámediggi galgá hoaidit hálddašeami mat gusket čearuide, e.e.

• rádjegeassin čearuid gaskkas
• miellahttovuohta čearus
• registreret čearu ja njuolggadusaid
• nammadit bearráigeahčči jus stivra váilo
• registreret čearu stivrra
• fápmudit čearu ovddasteaddji

Sámedikkis lea ovddasvástádus bearráigeahččat riikkarádjeáiddiid ja muhtin boazodoallorusttegiid.

Sámediggi ovddasvástida guorahallamiid meahcis guohtunváttisvuođaid geažil.

Sámediggi galgá geahččalit ohcamušaid roassovahátsuodjalusa birra.

Sámediggi gieđahallá Tjernobylbuhtadusaid.

Sámediggi galgá geahččat bearrái ahte máhttu boazoealáhusa birra gávdno servodatplánemis.

Sámediggi ovddasvástida diehtovuođu Ren2000 muhto jagis 2007 lea leanastivra Norrbottenis gii hálddaša diehtovuođu. Seammás álggahit Sámediggi ja leanastivrrat ovdánahttinbarggu go guoská diehtovuođu teknihka ja hálddašeami.

Sámediggi geahččala ohcamušaid haddedoarjaga birra muhto jagis 2007 oastá Sámediggi bálválusaid Eanadoallodoaimmahagas. Seammás álggaha Sámediggi ovdánahttinbarggu dihtorsystemas áigumušain ahte ođđa boazoealáhus-fitnodatregisttar galgá integrerejuvvot haddedoarjjasystemain.

Sámediggi mearrida báikegodderuđaid (bygdemedel) birra mat leat várrejuvvon boazoealáhussii.

Sámediggi hálddaša juo meahcieallibuhtadusaid ovdalačča rájis fuođđovahátnjuolggadusa mielde ja muhtin osiid Sámefoandda ruđain boazoealáhusnjuolggadusa mielde.

Sámediggi galgá doaimmastit leat visot sámiid olamuttus ja dat galgá eastadit juohkelágán vealaheami sápmelaččaid gaskkas. Dat lea stivrenreaidun maiddái iežá Sámedikki doaimmain.

Leanastivrraid ovddasvástádus
Leanastivrraid ovddasvástádus davimus leanain leat čuovvovaččat:

• Geahččat bearrái ahte mearriduvvon njuolggadusat čuovvojuvvojit
• Geahččat bearrái ahte bohccot lohkojuvvojit ja ahte boazologahallan dahkkojuvvo
• Mearridit bajimus boazologu
• Geahččat bearrái ahte čearut vuhtiiváldet luonddosuodjalusa ja kulturbirassuodjalusa beroštumiid
• Mearridit geavahanrievtti láiguma birra eatnamiin badjebeali gilvvoráji ja boazoguohtuneatnamiin
• Soabahallanovddasvástádus go bohccot guhtot bealdoeatnamiin
• Mearridit áššiin mat gusket konsešuvdnačearuide
• Gieđahallat ohcamušaid báikegodderuđaid (bygdemedel) birra – ohcamušat galget sáddejuvvot iešguđege leanastivrii geat buktet cealkámuša ja sáddejit ášši Sámediggái mearrádusa dihte

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2014-04-30

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyRennäring
MenyRennäring
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?