onsdag 16 juni 2021
Prof. James Anaya
ON:a earenoamáš dieđiheaddji eamiálbmotáššiin James Anaya. Govva: Marie Enoksson.

ON:a earenoamáš dieđiheaddji váldá buriin mielain vuoste oktasaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna barggu

ON:a earenoamáš dieđiheaddji lea dal buktan ovdan iežas raportta konferánssas Roavvenjárggas cuoŋománus 2010. Son oaidná positiivvalaš lávkkiid ovddosguvlu muhto son buktá maiddái ovdan čielga ávžžuhusaid davviriikkalaš ráđđehusaide ahte joatkit barggu nannet sámiid vuoigatvuođaid iešmearrideapmái. 

14-16 beivviid cuoŋománus 2010 guossástalai professor James Anaya Sámi. Son lea ON:a earenoamáš dieđiheaddji eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid ja vuđolaš friddjavuođaid várás. Konferánssa lágideaddji leai Sámi parlamentáralaš ráđđi ja dollojuvvui Roavvenjárggas. Oasseváldit ledje ovddasteaddjit buot Sámedikkiin, ráđđehusa virgeolbmot Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja maiddái ovddasteaddjit sámi organisašuvnnain.

Suorggit mat ságastuvvojedje Roavvenjárggas:

  • sámi iešmearrideapmi
  • vuoigatvuohta eatnamiidda ja luonddunávccaide
  • oahpahus mánáide ja nuoraide ja
  • davviriikkalaš sámekonvenšuvdna

13 b.ođđajagemánus 2011 almmuhuvvui professor Anaya raportta sámi álbmoga dili birra.

Historjjálaš raporta
Lea vuosttaš geardde ON-raporta almmuhuvvo mii guoská eamiálbmogii main eatnamat gávdnojit máŋggain riikkain. Raporttas čilge Anaya ahte dát bargu lea vejolažžan šaddan go Sámedikkit ja ráđđehusat Suomas, Norggas ja Ruoŧas leat leamaš hui veahkkái. Earenoamáš dieđiheaddji deattuha ahte stáhtaide gos gávdnojit eamiálbmogat main eatnamat leat juhkojuvvon riikkarájiin lea dakkáraš guorahallanbargu buorre ovdamearka man sáhttá čuovvulit.

Dehálaš modealla
- Anaya raporta rahpá geainnuid máŋggaládje. Anaya čielggada ahte leat Sámedikkit mat leat guovddážis go guoská sámi iešmearrideapmái Ruoŧas, Norggas ja Suomas. Sámedikkit ovddastit dehálaš modealla eamiálbmogiid iešmearrideami hárrái mii sáhttá movttidahttit ovdáneami sullásaš institušuvnnain eará guovlluin máilmmis, dadjá Sámedikki stivraságadoalli Ingrid Inga.

Positiiva
James Anaya deattuha ahte davviriikkaid eamiálbmotpolitihka lea oalle bures ovddiduvvon gaskariikkalaš oaidninčiegas muhto ahte dilli ii leat duhtadahtti. Positiivvalaš ovdamearkan son nammada rádjerasttildeaddji ovttasbarggu davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain. Son lea maiddái noteren ahte ruoŧa vuođđoláhka 1 beaivvi ođđajagemánu rájis 2011 dovddasta ahte sámit lea álbmot - iige unnitlogujoavku - Ruoŧas.

Iešmearrideapmi
Sámi álbmoga vuoigatvuohta iešmearrideapmái manná mihá guhkibu go dat ráđđeaddi rolla maid Sámedikkiin leat otna dilis, oaivvilda Anaya. Čielggadeami dihte son cuiggoda ahte sámiin ii leat sávaldat ráhkadit sierra sámi stáhta. Dat vuoigatvuohta ii atte ge gaskariikkalaš álbmotrievtti. Raporta moaitá eanemusat sámiid dilálašvuođa Ruoŧas. Anaya čalmmostahttá earenoamážit váilevašvuođa iešmearrideamis, váilevašvuođa respekteret sámiid vuoigatvuođa eatnamiidda ja čáziide ja suddjet dáid vuoigatvuođaid ja ahte gávdno váilevašvuohta gelbbolaš sámegielat oahpaheaddjiin.

Meahcieallipolitihkka
Anaya maid lokte ruoŧa meahcieallipolitihka ášši mii uhkida eavttuid nanu boazodollui Ruoŧas. Anaya čielggada raporttas ahte dálkkádatrievdadeamit mat leat jođus bidjá vel eanet deattu árbevirolaš ealáhusaide nugo boazodoallu, ovdamearkka dihte dat oallut bieggamillorusttegat mat ráhkaduvvojit sámi guovlluin. 

James Anaya loahppabohtosat ja ávžžuhusat davviriikkaide leat čuovvovaččat:

  • Davviriikkat fertejit duođastuvvot sámiide duohta iešmearrideami ja addit sámiide vejolašvuođa ovdánahttojuvvot álbmogin máŋggain riikkain ja  sámiide duođastuvvot buot friddja- ja vuoigatvuođaid eamiálbmogin álbmotrievtti mielde.
  • Ruoŧŧa berre addit Sámediggái eanet friddja mandáhta stáhta ja eiseválddiid ektui. Ruoŧŧa berre guorahallat Sámedikki rolla ja funkšuvnna dálá eiseváldestruktuvrra ektui ulbmiliin ahte loktet Sámedikki iešheanalašvuođa ja mearridanfámu. Dán oktavuođas son maiddái lokte ášši ahte livččii dárbu konsultašuvnnaortnegii gaskal ruoŧa ráđđehusa ja Sámedikki. Anaya deattuha dan ahte Sámediggi ferte oažžut doarvái ollu ruđalaš návccaid vai beaktileabbu sáhttá bargat iešmearrideami duohtandahkamiin.
  • Anaya raporta sisdoallá ávžžuhusaid go guoská vuoigatvuođaide čáziide, eatnamiidda ja luonddunávccaide. Ráđđehusat davviriikkain fertejit dáhkidit sámi álbmoga bistevaš vuođu ruđalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš ovdáneapmái.
  • Árbevirolaš sámi eatnamat berrejit mearriduvvot rájiiguin, ahte sámiin lea losit duođaštusnoađđi duopmostuoluin berre rievdaduvvot ja sámit berrejit oažžut veahki dakkáraš gearregiin.
  • Davviriikkat ávžžuhuvvojit doaibmagoahtit unnidandihte negatiivvalaš bohtosiid maid sámi ealáhusat šaddet gierdat go ođasmuvvi energiija ráhkaduvvo olggos.
  • Davviriikkat ávžžuhuvvojit ahte meahcieallipolitihka hábmenbarggus earenoamážit váldit vuhtii boazodoalu boahttevaš áiggi ja addit boazodollui ollislaš buhtadusa massimiid ovddas.
  • Anaya ávžžuha ahte stáhtat ja Sámedikkit berrejit duppálastit rahčamušaid sámi gielaid ealáskahttinbarggus ja nannet oahpahusprográmmaid sámi gielaid ja kultuvrra várás. Stáhtat ávžžuhuvvojit ahte dakkaviđe geahččat bearrái ahte doarvái ollu ruhta bidjojuvvo dáid ulbmiliid ollašuhttimii. Anaya maiddái ávžžuha stáhtaid ahte geahččat bearrái ahte eanet oahpaheaddjit oahpahuvvojit sámi gielain.

- Raporta boahtá šaddat dehálaš neavvun, sihke Sámedikkiide ja ráđđehusaide Suomas, Norggas ja Ruoŧas, go galget geahččat bearrái, nannet ja ovddidit ođđaáigasaš sámepolitihka, dadjá Ingrid Inga, stivraságadoalli Sámedikkis.

Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
Anaya máidnaha álggahuvvon davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallamiid dehálaš oassin rahčamušain ahte nannet rádjerasttildeaddji sámi iešmearrideami sámiide álbmogin.
- Ruoŧa Sámedikkis lea dal jođus bargu hábmet evttohusa ođđa sámepolitihkkii. Vuosttaš čielggadeapmi barggus dahkkojuvvo vástideaddji ministarii Johkamohki dálvemárkana oktavuođas, muitala Inga. Anaya raporta duođašta Sámedikki rolla ja mandáhta orgánan ovddiduvvon sámi iešmearrideami várás muhto eanet sorjjasmeahttunvuođain stáhtas mearridanváldimis.  

- Sámedikkit Ruoŧas, Norggas ja Suomas galget dal ovttas analyseret raportta, loahpaha Ingrid Inga.

Oktavuohta
Ingrid Inga
Sámedikki stivraságadoalli 070-773 77 62


Visar sidorna 201 till 218 ( av 218 )
© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2011-01-31

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?