söndag 17 januari 2021

Guokte nissona oažžuba giellabálkkašumi Gollegiella 2010

Guokte sámi nissona, Máret Sárá ja Lajla Mattson Magga, leaba goappašat ja iešguđet ládje rahčan sámegiela ovddidemiin ja seailluhemiin. Dal beassaba juohkit davviriikkalaš giellabálkkašumi Gollegiella 2010. Giellabálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppát jagi ja bálkkašumi summi lea 12 500 evro. Otne 22 beaivvi skábmamánus geigejuvvui bálkkašupmi davviriikkalaš ministarčoahkkimis Stockholmmas.

Rápmi
Ruoŧa Sámedikki stivraságadoalli Ingrid Inga, rámida davviriikkalaš ráđđehusaid go bidjet nu stuora bálkkašansummi fuomášan dihte sámegielaid.
- Lea somá go sáhttá bálkkašit ja movttidahttit olbmuid geat eallinagi leat garrasit bargan sámegiela seailluhemiin ja ovddidemiin, dadjá son.

Davvi ja orjješsámegiella
Dán jagi leat davvisámegiella ja orjješsámegiella mat loktejuvvojit oidnosii. Goappaš gielat ságastuvvojit ruoŧabeal Sámis. Dá oanehaččat veardidanlávdegotti ákkastallan manin juste Máret Sárá ja Lajla Mattsson Magga oažžuba bálkkašumi jagi 2010:
  • Máret Sárá:

Máret Sárá lea riegádan 1947 ja son lea bajásšaddan Bissojogas Porsáŋggus, Norggas. Son lea olles áiggi áŋgirit bargan davvisámegiela ovddidemiin ja nannemiin. Son lea bargan oahpaheaddjin, girječállin, journalistan, ráđđeaddin Boazodoallohálddahusas ja girjelágádusjođiheaddjin ja sus lea leamaš njunušdoaibma máŋggain servviin ja politihkalaš doaimmas. Sámegiela ovddideapmi lea álohii leamaš guovddážis su bargoeallimis ja eará beroštumiin ja son lea leamaš buorre ja nanu ofelaš sihke ámmátolmmožin ja nissonbealušteaddjin.

Ođđa oahppovuogit
Seammás go son lea bargan oahpaheaddjin son lea maiddái leamašan mielde rievdadit sihke oahppovugiid ja oahpahussystema. Son lea ovttas Kirsten Popein čállan oahppogirjeráiddu Eatnigiella ja son lea maiddái almmuhan girjjiid main leat sátnestoahkamat, hoahkamat ja oahppanstoahkamat. Son lea maid čállán moadde sátnevájasgirjji masa son lea čohkken dieđuid sihke boarrásat ja dáláš áiggis. Oktiibuot son lea leamašan mielde čállimin badjel 40 girjji.

Iežas geainnut
Máret Sárá lea olmmoš gii lea duostan guorrat iežas geainnuid. Son lea eallinagi leamaš njunnošis sihke ámmátlaččat pedagogan, journalistan ja čállin muhto maiddái giellapolitihkalaččat. Máret Sárá viiddis doaibma sámegielain dagaha su árvvolaš vuostáiváldin Gollegiela bálkkašumis, oaivvilda veardidanlávdegoddi.

 

  • Lajla Mattsson Magga:

Lajla Mattsson Magga lea riegadan 1942 Kall gilis, Jämtlánddas Ruoŧas, son lea ollu jagiid juo orrun Guovdageainnus Norgga beal Sámis. Universitehtaáiggi rájis lea orjješsámegiela ovdánahttin, seailluheapmi ja oahpahus leamaš guovddážis sihke su ámmátlaš ja priváhta eallimis. Lajla Mattson Magga lea viidát doaibman giellasuorggis ja son lea e.e. bargan čáppa- ja fágagirjjálašvuođain, jorgalusaiguin, oahpahusain, eksiminašuvnnain, son lea čohkken giellamateriála ja báikenamaid ja maiddái addan olggus orjješsámi sátnelisttuid.

Pedagoga ja čálli
Lajla Mattson Magga lea guhkes áiggi bargan oahpaheaddjin ja eksiminatuvrran orjješsámegielas. 1984 bođii su vuosttaš girji olggus, Maahke ryöknie, ja dan maŋŋel lea son čállán máŋga oahppogirjji ja mánáidgirjji mat leat addojuvvon olggus. Dal son lea mielde joavkkus mii galgá ođđasit jorgalit biibbala orjješsámegillii ja seammás son maiddái bargá orjješsámegiela grammatihkkagirjjiin. Su stuorimus bargoárja giellasuorggis lea bargu sátnegirjjiiguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä/Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) ja Norsk-sydsamisk ordbok/ Daaroen-åarjelsamien baakogærja.

Giellaoaivadeaddji
Lajla Mattson Magga lea eallinagi bargan garrasit orjješsámegiela ovddideami dihte ja dat bargu dagahu su dehálaš giellaoaivadeaddjin ja árvvolaš vuostáiváldin Gollegiela bálkkašumis, čállá veardidanlávdegoddi ákkastallamis.


Visar sidorna 181 till 200 ( av 208 )
© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2014-03-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?