tisdag 19 mars 2024

Cealkámuš Gállokáššis

Sámedikki 91:t Dievasčoahkkimis Julevus geassemánu 2 b. 2022: Stáhta joatká rihpat sámi álbmoga ja koloniseret sámi eatnamiid.

Ráđđehus mearridii njukčamánu 22 b. 2022 addit lobi iskat ja roggat Gállokis. Mearrádus vuoseha makkár oaidnu ruoŧa ráđđehusas lea sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid ektui ja ahte stáhta joatká rihkkut boazodoalu, sámi álbmoga ja sámi eananvuoigatvuođaid. 

Ruvki Gállokis mielddisbuktá ahte árbevirolaš boazodoallu guovllus šaddá veadjemeahttun ja buktá stuorra negatiivvalaš váikkuhusaid lundui, sámi kultuvrii ja sámi ealáhusaide.

Mearrádus váldui váikko ovttaskas sámit, gullevaš čearut, Sámediggi, máŋga ON:a erenoamášdieđiheddjiin, Leanastivra, Luonddugáhttendoaimmahat, Riksantikvarieämbetet, Amnesty, Civil Right Defenders ja loahpa loahpaš UNESCO, visot leat miettaštallan dan. Váilo ollislaš govva makkár váikkuhusaid ruvki buktá.

Máilmmiárbi Laponia lea suodjaluvvon UNESCO:s iežas luonddu- ja kulturárvvuid dihte. Guovlu lea stuorimus máilmmis ja okta dain maŋemusain mii lea vuođđuduvvon árbevirolaš eallinvuogi vuođul ja gos boazodoallu ja ealli sámi kultuvra lea mearrideaddji.  Stuorra oasit Eurohpá maŋemus eamimeahciin leat guovllus ja leat buhttemeahttumat seailluheamis biologalaš girjáivuođas ja dat plánejuvvon ruvki lea jur lahkosis gos lea boares eamimeahcci, mii dárbbaha bistevaš suoji.

Ráđđehus badjelgeahččá iežas mearrádusas ollásit sámi stáhtusa eamiálbmogin ja stáhta geatnegasvuođa boazodollui, sámi álbmogii ja gullevaš sámiide. Dát lea mearkkašahtti go riekteovdáneapmi riikkaidgaskasaš láhkaásahemiin ja dan geavahus našuvnnalaš dásis lea ovdánan sakka, mii maid oidno earret iežá prejudisiála duomuin Alimus duopmostuoluin mii guoská Girjása, Novlemaanege, Fovsena ja Deanu.

Sámediggi vuordá, dan olles áiggi geardduheaddji moaitin ON-orgánas maid Ruoŧŧa ožžo iežas návccahisvuođas čuovvulit našunálastáhtaid geatnegasvuođaid sámiid ektui, ahte ráđđehus váldá ovddasvástádusa. Earret visot váikkuhusaid mat leat ovdanbukton proseassa botta, de mearrádusa mearkkaša stuorra dearvvašlaš dávggu visot sámiide geasa guoská.

Sámediggi oaidná dál got dan n.g. Ruoná muktima namas galgá joatkit ávkkástallat eatnamiid Sámis ráđđehusa buori dáhtuin lohpeproseassaid álkidemiiguin. Dát ii čuovu dálkkádatulbmiliid mearriduvvon ON:s dahje riikkaidgaskasaš čanastemiid iige olmmošlaš vuoigatvuođaid.

Iežas mearrádusa bokte ráđđehus lea čielgasit vuosehan ahte bidjá oanehisáigásaš ekonomalaš beroštumiid ja ávkkástallama luonddunávccain ovdal go suddjet luonddu ja birrasa  ja maid ovdal vuođđolágas suodjaluvvon boazodoalu, sámi kultuvrra ja buot sámiid olmmošlaš vuoigatvuođaid.

Sámedikki dievasčoahkkin vuosttilda sakka ráđđehusa mearrádusa. Dušše vahkuid ovdal mearrideami fámuiduvai láhka ahte galgá konsulteret áššiin mat gusket sámi álbmoga. Ráđđehus lea easká maid mearridit ásahit duohtavuođakommišuvnna gárten ja dárkkisteamen dihte dan politihka ja veahkaválddálašvuođaid mii lea čađahuvvon ja ain jođihuvvo sámi álbmoga vuostá.  Riikkaidgaskasaš oktavuođain Ruoŧŧa háliidat orrut dego nanu bealušteaddji eamiálbmogiid vuoigatvuođaid váras. Dát ii goitge oru leahkimen nu Sámis. Sámit geat gille, ráđđehusa mii orru leamen iešráđálaš mearrádusas, fertejit rahčat duopmostuoluin sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskkaš dásis vai galget guldalit sin vuoigatvuođaid. Dát lea dohkkemeahttun ja ii leat bistevaš.

Ráđđehusa mearrádusa bokte mii guoská Gálloka eastá sámiid joatkit jođihit kultuvrraset searvevuođain ja bistevašvuođain iežá sámiiguin, mii rihkku artihkkala 27 ICCPR:s. 
 

Sámedikki dievasčoahkkin deattuha:

- ahte sámi álbmoga luondu ja identitehta lea lahka čadnon oktii luondduin, eatnamiin ja čáziin Sámis. 

- ahte sámi álbmogis lea riekti iešmearrideapmái ja oamastit, kontrolleret ja hálddahit min máddariid eatnamiid ja guovlluid, čáziid ja iežá návccaid,

Sámedikki dievasčoahkkin ávžžuha:

- Ruoŧa ráđđehusa gudnejahttit sámi álbmoga olmmošlaš vuoigatvuođaid mearrádusas iskan- rogganlobi birra ruvkái Gállokis.

- ráđđehusovddasteddjiid, eiseválddiid, fitnodagaid ja mearrideddjiid gudnejahttit sámi eamiálbmotvuoigatvuođaid ja rievtti váikkuhit.

Sámedikki dievasčoahkkin gáibida:

   - ahte ráđđehus máhcaha lohpeaddima iskan- ja rogganlohpái ruvkái Gállokii sámi eamiálbmotvuoigatvuođaid, olmmošlaš vuoigatvuođaid ja ollislaš árvvoštallamis ruvkeásahusa váikkuhusain earret iežá visot infrastruktuvrrain, kumulatiiva váikkuhusaid vuođul ja maid ahte servodatekonomalaš analysa čađahuvvo.

- ahte eanaávkkástallan jođus bissehuvvojit ja geahččaluvvojit ođđasit riekteovdáneami vuođul mearriduvvon earret iežá Girjásduomu ja duomu bokte man Norgga Alimusriekti dieđihii 11 b. skábmamánus 2021 Fosenáššis.

 

Visar sidorna 1 till 20 ( av 218 )
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2022-06-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?