Diedádus gárvedime hárráj sádnesvuohta-kommisjåvnnåj
Sámedikke diedádus gárvedimij hárráj sádnesvuohtakommisjåvnå åvddåla kultuvrradepartemänntaj la vuododum ienemusát sámij ietjasa vuojnojda tjoahkkidum ságastallamtjåhkanimij ja videotjåhkanimij, tjálalasj gatjádimvásstádusáj, telefåvnnåságastallmij baktu ja e-påvsstå mij la boahtám Sámediggáj.
Sámedigge l barggam ássjijn sádnesvuohtakommisjåvnå vuododime hárráj váttugit gähttjat stáhta verrudagáv sáme álmmuga vuosstáj 2014 rájes gå oajvvadis ållestjåhkanimes dåhkkiduváj. Ájnas oase dán bargon li avtaárvulasjságastallama ja seminára rijkajgasskasasj ássjedåbddij ma ásaduvvin 2016 ja SWOT- guoradallam mij gárveduváj 2018. Dá li vuodon ánulvissaj majt Sámedigge vattij stuorra avtamielakvuodan kultuvrradepartemänntaj biehtsemáno 2019. Sámedigge 2020 oattjoj ráddidusdahkamusáv gárvedit ja vissesvodav oadtjot barggo dårjav oadtju sádnesvuohtakommisjåvnå åvddåla sáme sebrudagán.
Vattedum diedádus tjielggi ma li dagádum dahkusin ja tjielggi vuojnojt ma li åvddåjbuvtedum ságastallamijn ja gatjádimijn.
Sádnesvuohtakommisjåvnnå lulu váttugit gähttjat gåktu Svieriga stahta ja lenastivraj dåjma li sieradam sáme álmmugav, ájnnasabmusit nåv gåhtjudum ”lapp-ska-vara-lapp”-politijkka, manna lidjin oase goappátjagá kultuvrradarwinismas ja rasismas. Tjielggiduváj nomadskåvllåådåstimen 1913 ja guohtom-lahkaásadimen 1928. Sáme biesstin äjggomriektáv ednamij ja tjáhtjáj, ällosujttoriektá ráddjiduváj, ällosujto umasslágásj háme buohtastahteduvvin nubbe nuppijn ja sáme ietjá árbbedábálasj äládusájn nåv gåk bivddo, guollim ja duodjegiehtabarggo sjaddin rievtesvuohtavuogádagá ålggolin. Ednamássje l tema majt ållo sáme dättodi. Sádnesvuohtakommisjåvnnå lulu váttugit gähttjat gåktu dáhpájduváj gå sáme ednama sjaddin stáhta kontrållå vuolláj. Dánna åvddåjbuvteduvvá iehtjádij siegen värroednama, ednama juohkem kråvnå ja aktugattjaj gaskan ja luonndoluohkoj ávkkim.
Stáhta guovtegärddásasj politijkka lij segregasjåvnnåpolitijkka ja assimilasjåvnnåpolitijkka, mierredum juogostjadnusij ja årudakbájkkáj. Nomadskåvllå lij vahágahttem fuolkkáj, sosiálalasj aktijvuohtaj ja kultuvrraj gå máná váldeduvvin ietjasa aktijvuodas årotjit internáhtan. Máná gudi ettjin oattjo vádtset nomadskåvlån vásedin gielalasj duolmmusav ja kultuvralasj amásvuodav álmmukskåvlån. Dárojduhttemprosässa, giellamassema tjuovvusa ja gássjelisvuoda ruopptotválldet ietjas gielav ållessjattugin la ietjá tema. Máhttelisvuoda iednegiellaåhpadibmáj sámegielan la uddni ráddjidum vuodoskåvlån ja gymnásan. Rádjerasstim vuorrádissáj gullu guohtomkonvensjåvnå ja nuorttasáme ällosujttofuolkij nággojåhtem oarjep guovlojda ja dan tjuovvusa, valla aj nággojåhtemij ietjá tjerda histårjå tjadá.
Stuorra ieneplåhko sámijs gudi li vásstedam gatjádimev ja oassálasstám tjåhkanimijda åvddåjbukti alla jali ihkeven alla vuorddagijt boahtte sádnesvuohtakommisjåvnnåj. Moadda vásstádusá åvddåjbukti vuorddagijt ahte kommisjåvnnå galggá dárkkelit åtsådit verrudagáj ja båhtusav vaddet rievddadimijda moatteláhkáj. Ájnas la boahtte sádnesvuohtakommisjåvnnå oadtju vijdes dahkamusájt, moadda máhttelisvuoda ja nuoges ájgev ja luohkojt. Sámedigge dieddel maŋemusát ájnasvuodav ahte psykososiálalasj doarjjadåjma vuododuvvi sádnesvuohtakommisjåvnå bargon, aktisasjbargon nuortta regijåvnåj ja máhttudakvärmmadagájn sáme varresvuohtaj.