torsdag 28 mars 2024

Dutkanpolitihkka

Sámedikki dutkanstrategiija vuolggasajit leat álgoálbmotperspektiiva, Ruoŧa stáhta koloniseren ja álbmotrievttálaš geahčastat, daningo dát fáktorat váikkuhit sámi dutkamii Ruoŧas ja Sámis muđui nai.

Sámi dutkan gokčá dutkama sámiid birra, dutkama ovttasráđiid sámi dutkiiguin, dutkama mas virgáduvvojit sámit omd. dutkan- dahje prošeaktabargin, dege ahte sámit leat mielde dutkamis mii dáhpáhuvvá ráđđálaga guoskevaš sámiiguin (dahje sin ovddasteddjiin).

Sámi dutkama mihttomearri ferte leat ahte oažžut máhtu mii sáhttá veahkkin nannet, seailluhit ja ovddidit sámi servodaga, kultuvrra, giela, ealáhusaid, mielváikkuheami ja maiddái ahte sámi álbmot boahtteáiggis olaha iešmearrideami iežas ovdáneami badjel.

Sámediggi čilge njeallje váldoprinsihpa dán strategiijas. Prinsihpat galget leat vuođđun sámi dutkama plánemis, proseassajođiheamis ja mearrádusdahkamis. Dat njeallje prinsihpa leat nannosit oktiičadnon, ja jus ovttainge prinsihpain galgá lihkostuvvot, de fertejit nuppit maid devdot:

  • Sámi iešmearrideapmi –bargat dan badjelii ahte sámi ieža besset mearridit iežaset dutkanvuoruhemiid, identifiseret mii lea relevánta dutkan sámi servodahkii ja loktet sámi dáhtá- ja arkiivaválddi.
     
  • Dekoloniseret sámi dutkama – loktet diđolašvuođa kolonialismma váikkuhusain oarjemáilmmi dutkanvieruin, máhttovuogádagain ja dieđalaš ásahusain, ja maid dat dagahit sámi dutkamii, ja vuhtiiváldit, seailluhit ja geavahit árbedieđu, sámi árvovuođu ja máhttovuogádagaid, ja ovddidit oktasaš álggahemiid mas dutkan dahkko ovttasdoaimmas sámi servodagain.
     
  • Ovddasvásttolaš dutkan –dutkit, dieđalaš ásahusat ja dutkanprošeavttaid vásttolaččat main leat sámi fáttát, fertejit váldit stuorit ovddasvástádusa das ahte dutkan dahkko vuhtiiválddidettiin sámi árbedihttiid, ahte lea relevánsa ja vuogit goappašat beliide ja dutkama váikkuheapmi sámi servodahkii, identifiserejuvvo juohke dutkanprošeavttas. Sámi árvovuođđu ja máhtut galget árvvoštallot ja dohkkehuvvot, ja sámi etihkka ja sámi njuolggadusat galget oahpistit dutkanpraksisa.
     
  • Ekonomalaš resurssat ja investeremat infrastruktuvrii –ekonomalaš resurssat ja iežá resurssat sámi dutkami ja dutkanstruktuvrii Ruoŧas ja Sámis, fertejit buoriduvvot ja lasihuvvot mihá eanet, ja leat eaktun dasa ahte duoid ovddit namuhuvvon prinsihpaid galgá sáhttit deavdit.

Sámedikki dutkanstrategiija lea čoahkkáigeassu dain strategalaš vihkkedemiin ja prinsihpalaš vuolggasajiin maid Sámediggi atná vuođđun ođđa našuvnnalaš boahtteáiggi dutkanpolitihkas. Dat galgá leat árvalussan ráđđehussii, regiovnnaide ja leanaide sin dutkanpolitihkalaš ovdánahttinbargguin, ja dutkanruhtadeddjiide, iežá eiseválddiide, dutkanásahusaide ja ovttaskas dutkiide ja iežá sámi berošteddjiide, organisašuvnnaide ja ásahusaide. Strategiija lea maid bargovuođđun Sámedikki iežas ráhčamusain ja plánemiin.

Olles strategiija gávnnat olgeš gieđa bealde.

Visar sidorna 1 till 20 ( av 44 )
«123»
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2021-03-12

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?