tisdag 2 mars 2021

Sápmelaččaid vásihan áitagiid ja vaši vuostá ferte dáistalit!

Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámeministariid Linda Hofstad Helleland, Amanda Lind ja Anna-Maja Henriksson, ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkiid presideanttat Aili Keskitalo, Per-Olof Nutti, ja Tuomas Aslak Juuso, leat ovttas čállán dán artihkkala.

 

Sápmelaččat leat dovddastuvvon iežas álbmogin ja álgoálbmogin, mas lea iežas kultuvra, servodat ja gielat. Danin min riikkaideamet guovlluin gávdnojit máŋggat earálágan kulturdajahusat ja earálágan gielat. Dát lea riggodat midjiide buohkaide. Dán dihtii mii leat čuvvon fuolain dan, mo sápmelaččat leat gártan vásihit áitagiid, vaši ja ráfehuhttima. Mii eat sáhte dohkkehit dán, ja mii fertet dáistalit ovttas dan vuostá, čállet Ruoŧa, Norgga ja Suoma ministarat ovttas sámi parlameanttaid ovddasteddjiiguin.

Ruoŧa alimus duopmostuolu duomu maŋŋá olles Sámi guovllus leat  boahtán ovdan áitagat, vašši ja veahkaváldi. Sápmelaččaid vuostá leat boahtán goddináitagat, ja bohccuid leat muosehuhttán ja goddán.

Davvi-Norggas leat leamašan máŋggat dáhpáhusat, main leat duođalaččat agiteren sápmelaččaid vuostá. Nordlys-áviisa čálii 6. juovlamánu 2020 dáhpáhusas Romssas, go nuorra nieida vásihii ráfehuhttima go lei busses sámástan.

Suomas vaššiságat sápmelaččaid vuostá bohtet ovdan dávjá sosiála medias, muhto maiddái earáin mediain. Earenoamážit dakkáraš áššiin bohtet ovdan vaššiságat ja geahččaleamit jávohuhttit sápmelaččaid, go lea sáhka sápmelaččaid vuoigatvuođain.

Máilmmiviidosaččat oaidnit ahte álgoálbmogat vásihit ain eanet ráfehuhttima ja utnohisvuođa, earenoamážit go bealuštit ja hárjehit vuoigatvuođaideaset eatnamii ja luondduriggodagaide. Sápmelaččat olgguštuvvojit go geavahit álgoálbmogii gullevaš vuoigatvuođaideaset ja ovdanbuktet sápmelaš identitehta. Mii leat fuolas das go sámevašši orru šaddamin dábálažžan servodagas.

Vaššiságain sáhttet leat duođalaš čuovvumušat nugo oktagassii, jovkui go olles servodahkii. Máŋggat sápmelaččat vásihit vaššiságaid skuvlašiljus, gáhta alde, interneahtas, sosiála medias ja neahttaáviissaid kommenterensajiin. Áitagat ja vašši váikkuhit maiddái sidjiide geat eai njuolga ieža vásit dan. Go nuorra sápmelaččat lohket ja oidnet, mo rávis nissonat ja albmát buktet iežaset ovdan sosiála medias, sii sáhttet ballat buktimis ovdan iežaset sápmelaš identitehta, eaige sii vealttekeahttá hálit oassálastit almmolaš sagastallamii. Ná vašši ja ráfehuhttin váikkuhit negatiivvalaččat maiddái sámegielaide ja sápmelaš kultuvrra ovdánahttimii, maid dilli lea juo dál rašši.

 Nubbi ášši lea árgabeaivvi rasisma, juohkin "midjiide" ja "earáide" sihke árgabeaivválaš sápmelaččaid ja sápmelaš kultuvrra badjelgeahččan.Vašši ja vaššiságat váikkuhit ovttaskas olbmuid ja olles álbmotjoavkkuid identitehtii ja čeavláivuhtii. Go oppa áigge vásiha vaši ja ráfehuhttima duogáža dihtii, lea ain váddásut buktit iežas ovdan numo lea. Mannán logijagiid mii leat arvvosmahttán servodaga máŋggahámatvuhtii. Dat lea dehálaš midjiide buohkaide. Dáláš garra sagastallanatmosfeara dihtii dát máŋggahámatvuohta lea áitojuvvon nuppástuvvat oaidnemeahttumin.

Min demokráhtalaš servodagain galgá leat dilli sagastallamii ja earálágan oaiviliidda.Sátnefriddjavuohta lea demokráhtalaš riektestáhta geađgejuolgi. Muhto sátnefriddjavuohta ii oaivil friddjavuođa hárjehit vaššiságaid iige friddjavuođa agiteret eará álbmotjoavkkuid vuostá. Dat ahte vaššiságain ja agiteremis lea šaddame ođđa normálan, lea demokráhtalaš váttisvuohta, mii earet eará ráddje earáid oassálastima servodatlaš sagastallamii.

Servodahkan mii eat sáhte dohkkehit dákkáraš vaši ja ráfehuhttima sápmelaččaid vuostá. Min servodat ii sáhte leat berošmeahttun –ja dušše leat fuomáškeahttá vaššiságáid dajakeahttá dan vuostá dahje válddekeahttá dasa beali. Mis, geat ovddastit ráđđehusa ja golmma sápmelaš parlameantta, lea earenoamáš ovddasvástádus čuožžilit vaššiságaid vuostá. Mis buohkain lea maiddái ovddasvástádus dakkáraš servodaga luovvamii, gos juohkehaš sáhttá leat nu mo ieš lea balakeahttá agiterema veahkadatjoavkku vuostá ja áitagiid.

Buot min golmma riikkas leat váldojuvvon atnui iežas, našuvnnalaš doaibmabijut dán guovllus:

  • Norggas lea vaššiságaid vuostásaš našuvnnalaš strategiija sihke čearddalaš duogážii ja oskkoldahkii vuođđuduvvan rasismma ja olggušteami vuostásaš doaibmaplána.
  • Ruoŧas lea Našuvnnalaš plána rasismma, dávisteaddjivašálašvuođaid ja vašširihkkosiid vuostá, mas loktejuvvo sápmelaččaid vásihan rasismma earenoamážit ovdan.
  • Suomas leat gárvvisteamen doaibmanplána rasismma vuostá ja buorre álbmotgaskavuođaid doarjumii.

Lassánan davviriikalaš dási ovttasbargu sáhttá ávkašuvvat našuvnnalaš vásáhusain, ja ovttasbargu sáhttá veahkehit ovddidit oktasaš doaibmabijuid.

Min oainnu mielde earenoamážit golbma čuovvovaš ášši leat joatkkabarggu dáfus dehálaččat:

1. Sihke Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat gárvvistišgoahtán duohtavuođa-ja soabadanproseassaid. Proseassat čuvgehit historjjálaš vearrivuođaid, mii veahkeha hukset ipmárdusa sápmelaš álbmoga dáláš dilis golmma davviriikkas. Joatkkabarggus mii sáhttit ávkkástallat nuppiideamet vásáhusain.

2. Mii leat maiddái mearridan bargat dan bealis, ahte lasihit dieđu sihke historjjálaš ja dán áigge dáhpáhuvvan rasismmas ja olggušteamis.

3. Seammás mii fertet luovvat ja doarjut buriid ovdagovaid, mat čuožžilit vuosttaldit vaššiságaid ja agiterema álbmotjoavkku vuostá ja doibmet dáid vuostá. Máŋggat buorit fámut leat ovddideamen dan ahte historjjálaš heahpada dovdu rievdá čeavláivuohta ja illun.

Dohko lea ain guhkes mátki, muhto mii eat sáhte eahpelihkostuvvat dán min barggus. Agiteren ja vašši sápmelaččaid ja unnitloguid vuostá lea ášši mas min riikkat eai galgga beaggit. Min mátki ii leat nohkan, ovdal go buohkat leat dás ovtta mielas ja ovdal go buohkat sáhttet leat čeavlát iežaset kultuvrras gárttakeahttá ballat áitagiin ja vašis.

Linda Hofstad Helleland, guovllu-ja digitálaministtar, Norga

Amanda Lind, kultur-ja demokratiijaministtar, Ruoŧŧa

Anna-Maja Henriksson, vuoigatvuođaministtar, Suopma

Aili Keskitalo, Sámediggepresideanta

Per-Olof Nutti, Sámedikki stivraságadoalli, Ruoŧŧa

Tuomas Aslak Juuso, Sámedikki sátnejođiheaddji, Suopma

 

 

© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2021-02-15

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?