tisdag 24 november 2020
Paulus Kuoljok

Kuoljok čilge: Lea unnán njoammunriska dievasčoahkkimis

Sámedikki dievasčoahkkima ektui leat čuožžilan digaštallamat ja ballu ahte koronanjoammun leavvá ain eambbo. Sámedikki ságadoalli Paulus Kuoljok čilge dás got čoahkkinjođihangoddi árvvoštallá dili ja makkár doaibmabijuiguin galgat unnidit njoammunvára.

Ráddjejumit eai guoskka álbmotválljen čoahkkimiidda
Dat ráddjejumit mat dieđihuvvojedje mánnodaga gusket almmolaš čoagganemiide. Dat eai guoskka álbmotválljen čoahkkimiidda, nugo maiddái stáhtaministara preassačoahkkimis dieđihuvvui. Mátke- ja čoahkkinráddjejumit eai guoskka Sámedikki dievasčoahkkimii daningo dat lohkko dehálaš čoahkkimin.

Olu doaibmabijut
- Sámedikki dievasčoahkkima plánemis leat mii čađat vihkkedallan iežamet politihkalaš geatnegasvuođaid, njoammuneastadeami ektui, lohká Kuoljok. Sámedikki čoahkkinjođihangoddi lea vuhtii váldán dáid beliid, ja lea ásahan olu doaibmabijuid vai unnida Covid-19 njoammunvára lahtuide.

Rávvagat doaktáriin ja diehtojuohkinčoahkkimat  
Plánenbargguid vuolde leat geažos áiggi ožžon rávvagiid Region Norrbottena njoammuneastadandoaktáriin vai galgat leat sihkkarat ahte dat doaibmabijuid leat nohkka buorit. Mii leat doallan diehtojuohkinčoahkkimiid bellodatjođiheddjiiguin vai sámediggebellodagat ožžot rievttes dieđuid ja vai dat besset buktit oaiviliid ja divvut jearaldagaid.

Motiiva doallat dievasčoahkkima
Dát guokte cealkámuša čoahkkinjođihangottis ja riikkabeaivvi ságadoallis (talman) čilgejit manin lea dárbu doallat dievasčoahkkima:


Okta dain stuorimus váttisvuođain lea ahte válggat lahkonit ja bellodagat eai leat beassan čalmmustit iežaset politihka Sámedikki dievasčoahkkimis, ja bellodagat stivrenalliánssa olggobealde eai leat beassan čavggadit stivrra dan barggu birra.” (Oassi čoahkkinjođihangotti raporttas Sámediggái 12/10-2020).


”....riikkabeaivi lea joatkán doaimmaheames iežas dehálaš bargguid. Áššit leat ain gieđahallon, digaštallamat leat dollon, mearrádusat leat dahkkon ja ráđđehusváldi lea dárkkistuvvon.” (Talman sárdni ovdalgo Riikkabeaivi giddii geasseboddii).

- Go ráđđehusváldi dárkkistuvvo de lea dat dehálaš oassi visot demokráhtalaš proseassain, ja dat lea guovddáš ágga manin čoahkkinjođihangoddi mearrida ahte dievasčoahkkin galgá dollot, čilge Paulus Kuoljok. Gáhttet demokráhtalaš proseassaid mearkkaša maiddái ahte doalaha čoahkkinastinforumiid main lahtut besset oassálastit seamma eavttuid vuođul.

Čoahkkinjođihangoddi atná ahte dat njoammuneastadanráddjejumit mat dál leat biddjon, leat nu viidát ahte vejolašvuohta oassálastit lea dohkálaš.

Manin ii sáhte doallat digitála dievasčoahkkima?
Čakčamánus go doalaimet digitála dievasčoahkkima, de oassálaste 10 sámediggelahtu videoliŋka bokte Sámedikki báikkálaš kantuvrrain. Dan 10 lahtus eai lean teknihkalaš reaiddut dahje nohkka buorre fierbmi searvat ruovttus. Ruoŧa Sámediggi ii leat oastán dihtoriid iežas lahtuide (nugo omd. Norgga Sámediggi lea dahkan). Danin lea Sámedikki teknihkkáriidda váttis veahkehit teknihkain go dasa lea dárbu.

Dasto ii leat vejolaš gurret báikkálaš kantuvrraid olles vahkkui vai Sámediggelahtu čáhket čoahkkinastit doppe. Máŋggas sis geat čuvvo dievasčoahkkima báikkálaš kantuvrrain eai oro báikkis, ja šaddet goitge mátkkoštit báikkálaš kantuvrraide.

Sámedikki digitála čoahkkinsystema ii leat heivehuvvon stuora čoahkkimiidda, ja das váilot olu dárbbašlaš funkšuvnnat. Mii leat oastime ođđa systema dál muhto ii dat ge čoavdde visot čuolmmaid digitála čoahkkinastimiin.

Buohtastahttin riikkabeivviin
Sámedikki ságadoalli lea ságastan riikkabeaivvi ságadolliin (talman) gullan dihte got riikkabeaivvis leat unnidan njoammunvára. Doppe leat maiddái viiddis ráddjejumit, muhto doaibmabijut maid Sámediggi lea ásahan dievasčoahkkima oktavuođas, leat arvat viidát go riikkabeaivvi. Talman cuigii maiddái ahte buot deháleamos lea goitge ahte lahtut ieža váldet ovddasvástádusa eastadit njoammuma.

- Mun gal in jáhke ahte Sámedikki 31 lahtu eai nagot doallat daid ráddjejumiid maid mii leat plánen, lohká Paulus Kuoljok. Go riikkabeaivelahtut leat čakčabotta nagodan eastadit njoammuma riikkabeaivevisttis, de gal jáhkán ahte Sámediggelahtut nai nagodit dan seamma. Politihkalaš bargu ferte goit joatkit, loahpaha Paulus Kuoljok.

Doaibmabijut:

  • Dievasčoahkkimii ii oaččo fárrolaga mátkkoštit.
  • Čoahkkinlanjas leat beavddit stellejuvvon nu ahte lea gaska lahtuid gaskka.
  • Leat ávžžuhan ahte bellodatjođiheaddjit garvit fysalaš bellodatráđđádallamiid.
  • Čoahkkinlanjas galgá geavahit njálbmesuoji, ja suodjevisiira gávdno maiddái jus dan oktage háliida.
  • Ovdal ja maŋŋelgo lahtut leat finadan sárdnestuolus de galgá sprihtet gieđaid.
  • Hálddahusdoarjja lea mihá unnit go láve.
  • Guldaleaddjit eai beasa sisa muhto mii rávdnjet čoahkkima Youtubas.
  • Dulkkat eai leat báikkis, muhto dulkojit digitála čovdosa bokte.
  • Leat guhkit gáfe- ja boradanbottut go lávejit, ja čoahkkin lea guhkiduvvon ovttain beivviin.
  • Juohke lahttu čohkká seamma sajis juohke borramis.
  • Sámedikki lahtut, várrelahtut ja bargit boradit hoteallas juohke háve vai bissut seamma sajis.
  • Sámedikki lahtut boradit sierra lanjas gosa dušše Sámedikki lahtut, várrelahtut ja bargit besset sisa.
  • Borramuš buktojuvvo beavdái.
  • Hotealla sávdnji ii leat rabas.
  • Hotealla lášmmohallanlatnja lea rabas dušše ovtta olbmui hávális.
  • Mii ávžžuhit ahte ii oktage vánddar márkanis. Váccašit olgun lea dieđusge vejolaš.
  • Mii ávžžuhit buohkaid čuovvut FHM rávvagiid::
    • Ii boahtit Árviesjávrái jus leat nuorvomearkkat.
    • Bassat gieđaid dávjá dahje sprihtet jus ii sáhte bassat.
    • Gossat ja gastit giehtagávvii.
    • Ii duohtadit ámadajo.
© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2020-11-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Sommartid:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?