onsdag 8 april 2020

Dálkkádatstrategiij

Dálkkádatstrategiija čilge man guvlui Sámediggi galgá bargat dálkkádatáššiiguin. Strategiija ovdanbuktá Sámedikki politihkalaš oainnu seammás go bidjá rámmaid ja bagada Sámedikki barggu dálkkádatheiveheami doaibmaplánain.

Dálkkádatstrategiija višuvnna vuođđun lea Sámedikki Eallinbirasprográmma Eallinbiras/ Iellembirás/ Jielemen bijre mii deattuha ceavzilis ja bistevaš sámi eallinbirrasa, daningo mii háliidit eallit nana Sámi guovlluin main lea guoddevaš luondu ja ealli sámi kultuvra. Olbmos ja luonddus galgá leat guhkesáiggi nákca ođasmahttit iežas, ja ceavzilit ovdánit go áiggit rievddadit. Sihke luondu ja kultuvra Sámis galgá dovdot riggodahkan birrasii.

Sámedikki doaibmabijut mat veahkehit sámi ealáhusaid ja sámi kultuvrra dustet dálkkádatrievdamiid galget nannet ceavzilisvuođa. Vuođđun dasa galgá leat ollisvuođaoaidnu mii vuhtiiváldá visot beliid mat váikkuhit ealáhusaid ja kultuvrra návcca heivehit ođđa diliide.

Ráđđehusa višuvdna lea ovddidit servodaga mii lea guhkit áiggi vuollái guoddevaš ja nanus, ja mii aktiivvalaččat duste dálkkádatrievdamiid ovttas našuvnnalaš energiijamihtuiguin. Ođasmahtti energiija buvttadeapmi ja dan váikkuhusat sámi ealáhus- ja servodateallimii ja maiddái luonddu- ja kulturárvvuide, dagahit dávjá riidduid daningo huksemat máŋgii dáhpáhuvvet doppe gos lea sámi eanangeavaheapmi.

Sámediggi galgá bearráigeahččat ahte sámi rievttit vuhtiiváldojit ja ahte sámi ealáhusat ja sámi kultuvra ii gillá negatiivvalaččat. Sámedikki rolla plánenproseassaid ferte nanusmuvvat.  Sámediggi ja sámit geaidda guoská fertejit čielgaseappot beassat oassálastit mearrádusain mat gusket dálkkádatrievdamiidda, dálkkádatheivehemiide ja huksemiidda ja sisabahkkemiidda mat dáhpáhuvvet Sámis.

Biras- ja dálkkádatáššit leat háddjejuvvon máŋgga eiseváldái geain lea ovddasvástádus sierra surggiin, nugo mearra- ja čázádatsuorggis, servodatplánemis, eanandoalus, vuovddis, elliidsuorggis ja luonddus. Sámediggi bargá visot dáiguin áššiiguin, ja goziha dasa lassin hui viiddis geográfalaš guovllu. Mis lea ollislaš perspektiivva mii oallugiin váilu. Mii fertet čohkket dan máhtu mii gávdno, lágidit dan olámuddui ja šaddat čeahpibun čilget guđe láhkái mii sámit sáhttit ofelastit ođđa áigái ja ceavzilis servodahkii. Sámediggi ferte gulahallat máŋggain iešguđet aktevrrain vai juohkit máhtu ja čohkket oktasaš oainnu, sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olgguldasat ruoŧa servodahkii.

Sámediggái lea dehálaš ahte min kultuvra ja min ealáhusat suddjejuvvojit sisabahkkemiid ja iežá ráfehuhttimiid vuostá, ahte visot doaimmat leat guoddevaččat, ja ahte dat jođihuvvojit várrogasvuođaprinsihpa jelgii, ja ahte sisabahkkemat dahkkojit dakkár guovlluin maid sámi eanangeavaheaddjit ja sámi ealáhusat atnet heivvolažžan. Lea maid dehálaš muittus atnit ahte dálkkádatrievdamat váikkuhit midjiide olbmuide, ja danin lea dásseárvu ja dearvvašvuohta dehálaš dálkkádatheivehanbargguin. Sámediggi galgá bargat dan badjelii ahte sámi servodat šaddá buorebun buohkaide.

 

© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2020-03-17

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?