lördag 21 september 2019

Gollegiela birra

Sámi gielat Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas leat smávva áittavuloš gielat. Dál eai ságas šat go 20 000- 30 000 olbmo sámegiela. Giellabálkkašupmi Gollegiella lea ásahuvvon movttidan dihte sámegielaid ovddideami ja ealáskahttima. Dat juhkkojuvvo juohke nuppi jagi.

Bálkkašumi ulbmil

Sámi áššiid ministarat ja sámediggepresideanttat Norggas, Ruoŧas ja Suomas leat ásahan Gollegiella - davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi. Bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juohke nuppát jagi  2004 rájis. Ulbmil giellabálkkašumiin lea ovddidit ja seailluhit sámi gielaid Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Vásedin árvvoštallanjoavku nammada giellabálkkašumi vuoiti.

Gii sáhttá oažžut bálkkašumi?

Giellabálkkašupmi juhkkojuvvo ovttaskas olbmuide, organisašuvnnaide, servviide ja/dehe institušuvnnaide Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas geat leat mearkkašahtti láhkái bargan sámegiela ovdánemiin čálalaččat, njálmmálaččat dehe iežáládje. Buotlágán doaibmabijut ovddidandihte sámegiela váldojuvvojit vuhtii. Lea vejolaš juohkit bálkkašumi, 2015 rájes guovtti vuoitái.


Sámegielaid birra
Lea rehkenaston ahte sullii 20 000 - 30 000 olbmo ságastit muhtun sámegiela. Stuorimus sámegiella lea davvisámegiella maid ságastit Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Ruoŧas ja Norggas ságastit maiddái oarjánsámegiela, upmisámegiela ja julevsámegiela. Suomas gávdno earret davvisámegiela maiddái anársámegiella ja nuorttalaš sámegiella. Ruoššas leat eanas ságasteaddjit gielddasámegielagat ja hui unnán olbmot ságastit daid eará sámegielaid.


Ovddeš vuoitit

 

2016
Jagi 2016:s ledje njealjis geat juogadedje Gollegiella-bálkkašumi: náittusguimmeš guovttos Kirsi Paltto ja Jan Skoglund Paltto ja oappášguovttos Ingá Márjá ja Máret Steinfjell. Kirsi Paltto ja Jan Skoglund Paltto  leaba olu ovddidan giellaoahppanmetodaid ja reaidduid sihke easkkaálgiide ja eatnigielhálliide, sihke mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Oappášguovttos Ingá Márjá ja Máret Steinfjell oaččuiga bálkkašumi oarjánsámi radioshowa ovddas Steinfjell & Steinfjell, mii lei meastta dego giellarevolušuvdnan ja hui dehálaš oarjánsámiguovllu giellaealáskahttimis.

2014

Jagi 2014 Gollegiella-bálkkašumi juogadedje Kerttu Vuolab, Seija Sivertsen ja Mikael Svonni. Kerttu Vuolab lea girječálli, ja lea čállán máŋga mánáid- ja nuoraidgirjji davvisámegillii. Son lea maid jorgaleaddji, aktiiva servodatdigaštalli ja kulturpolitihkkalaš berošteaddji guhte lea ovddidan sámegiela dili. Seija Sivertsen lea áŋgiris nuortalašgiela oahpaheaddji guhte sihke oahpaha, ráhkada oahpponeavvuid ja dárkkista teavsttaid. Mikael Svonni lea bargan sihke oahpaheaddjin ja skuvlahoavdan, son lea čállán doavttirgrádabarggu sámi skuvlamánáid sámegiela birra, ja čállán sátnegirjjiid ja oahppogirjjis. Son lea bargan davvisámegiel professorin 2003 rájes.

2012

Jagi 2012 ožžon Divvun ja Giellatekno Romssa Universitehtas bálkkašumi sámegielaid teknologalaš reaidduid ráhkadeami ovddas, ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva bargguska ovddas gielddasámegielain.

2010
Guokte sámi nissona, Máret Sárá ja Lajla Mattson Magga oaččuiga Gollegiela 2010:s. Soai leaba goappašat ja goabbatládje rahčan sámegiela ovddidemiin ja seailluhemiin. Máret Sárá lea olles eallinagis leamaš njunnožis sihke pedagogan, journalistan ja girječállin, muhto maiddái giellapolitihkalaččat. Lajla Mattson Magga lea ges eallinagis beroštan oarjánsámegiela ovddideamis, earet iežá oahpaheaddjin ja girječállin.

2008
2008 jagi vuoitit leigga Sámi Siida Ohcejogas Suomas ja Henrik Barruk Luspies, Ruoŧas. Kati Eriksen válddii vuostá bálkkašumi Sámi Siidda bealis. Sámi Siida lea 1970-logu rájis bargan sámegiela sajádaga nannemiin Ohcejoga gielddas. Henrik Barruk lea guhká bargan upmisámegiela dokumenteremiin ja ealáskahttámiin.

2006
Harald Gaski ja Jouni Moshnikoff oaččuiga giellabálkkašumi 2006:s. Jouni Moshnikoff lea garrasit bargan nuortalašsámegiela ovddidemiin mii lea su eatnigiella. Harald Gaski lea viidát ovddidan giela, ja lea iežas dutkama bakte leamaš veahkkin loktet statusa sámegiel girjjálašvuođas.

2004
Ella Holm Bull ja Anarâkielâ servi (anársámegiellasearvi) ožžo easkka ásahuvvon davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi Gollegiela jagis 2004. Ella Holm Bull (1929-2006) ražai eallinagi oarjánsámegiela ovddidit čállingiellan ja njálmmálaš giellan. Anarâkielâ servi lea dan rájis go searvi ásahuvvui Anáris 1986:s garrasit bargan anársámegiela ealáskahttimiin ja lihkostuvvan bures.

 

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2018-09-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenySpråk
MenySpråk
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?