måndag 9 december 2019

Man guhká seailu boazodoallu Ruoŧas?

Tomas Sevä, Muoná čearus, Inger-Ann Omma Vapsten čearus ja Tomas Stenlund Máláge čearus dolle golggotmánus oktasaš seminára Vualtjeres boazoguohtunplánakonferánssa oktavuođas. Sii čilgejedje dálá dili ja čájehedje ovdamearkkaiguin man váttis lea doaimmahit ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš boazodoalu Ruoŧas.

Jus galgá bohccuiguin bargat de dárbbašit bohccot eatnamiid gos sáhttet guohtut, doppe dárbbašuvvo ruoná infrastruktuvra nu ahte boazu sáhttá johtit iešguđet láidumiid gaskka ja de dárbbašuvvojit boazovázzit geat ipmirdit bohcco luonddu ja ealuid johtolagaid. Dát árbevirolaš máhtut leat ovdánan daid lunddolaš eavttuid mielde mat leat gávdnon árktalaš guovlluin duháhiid jagiid.

Mii dáhpáhuvvá go eavttut rivdet, ja eatnamiidda báhkkegohtet olbmot ja industriija doaimmat? Man guhká birge boazodoallu de? Dás addit golbma ovdamearkka otná beaivvi duohtavuođas.

Muoná čearru

Muoná čearus lea Sveaskog hálddašan sullii 80 % vuvddiin. Vuovdefitnodagat leat bures ovttasdoaibman boazoealáhusain, eai ge dušše ráđđádallan. Tomas Sevä lei 26 jagi ságadoallin Muoná čearus, ja lea bargan eaktodáhtus ruvkeáššiiguin čieža jagi. Daid jagiid ledje álggaheame ruvkedoaimma Kaunisvaaras, mii muhtun áiggi maŋŋel reastaluvai.

- Muhto guokte jagi dássái de dáhpáhuvai juoga mii visot rievdadii vejolašvuođaid bargat bohccuiguin Muoná čearus, muitala Tomas Sevä. Dál ii ráđđádala Sveaskog šat čearuin ja buorre ovttasbargu lea jávkan. Boazovázzit eai oaččo šat lobi láddjet jeaggesuoinni bohccuide mávssekeahttá. Leat baicca polenlaččat ja estteeatnanlaččat geat besset láddjet jekkiid ja dasto guđđet jeaggái suinniid guohcagit.

Go ruvkefitnodat Northland jođihii proseassa de dahkkui čearuin soahpamuš masa goappaš bealit mieđihedje. Muhto go dat fitnodat reastaluvai ja ođđa fitnodat Kaunis Iron oaččui ruvkerogganlobi Rádjejoga-kommišuvnnas, de eai dahkko šat šiehtadusat ja čearut eai oaččo makkárge buhtadusaid.

Ii oktage, eai eiseválddit, eai fitnodagat iige birasduopmostuollu beroš gieđahallat dáid áššiid dan ollislaš dárbbu ektui maid čearru oaidná ja mii lea eaktun doaibmi boazoealáhusas. Ja daidda eatnamiidda maid boazodoallu oaččui sadjái go massii guovllu ruvkedoibmii, pláne dál ges Vattenfall cegget 30 bieggamillo. Leago dát duođaige vuoiggalaš Ruoŧa riikka bealis?

- Minguin gal leat láhtten oba fasttit, lohká Sevä. Ii oktage láhka doarjjo min ja min čearru lea oalát gopmaneame. Dál ii gávdno bures doaibmi boazodoallu šat Muoná čearus. Boazosámit vedjet heittohit dán dihte ja sii dárbbašit veahki, loahpaha Tomas Sevä.

Máláge čearru

Boazosápmi Tomas Stenlund Máláge čearus lea vásihan sullii seamma. Máláge lea vuovdesámi čearru, bohccot vájaldit vuvddiin ja vumiin jagi áiggiid mielde. Dát guovlu lea gilvinráji ja lappmarksráji gaskka, ja doppe leat oalle olu boanddat geat gilvet eatnamiid. Gilvináiggi fertejit boazosámit fáktet nu ahte eai ribat bohccuid gittiide go dalle šaddá čearru máksit buhtadusa boanddaide.

- Ija beaivvi guođohit miessemánu rájes gitta čakčamánnui, sirdit ja caggat bohccuid duoppil dáppil, dat váibada boazovázziid meariheamet. Ja bohccot ráfehuhttojit hearkkimus áiggi jagis go miesit galggaše čálgat ja stuorrut, čilge Stenlund.

Máláge čearus leat dasa lassin 10 bieggamillopárkka ja dohko leat pláneme vel golbma. SLU dutkamušat ja GPR-posišuvnnat čájehit ahte bohccot eai bisostuva bieggamillopárkkaid lahka. Dás rehkenastet ahte ráfehuhttin lea gitta 3 km duohkai. Geasset báhkaid áiggi leat guossavuovddit hui dehálaččat bohccuide. Doppe lea suoivvan ja unnit divri.

- Muhto guossavuovddit unnot dađistaga, ja dál eai báljo gávdno šat, lohká Tomas Stenlund.

Earet bieggafámu, gilvvaeatnamiid ja váilevaš guossavuovddit, de lea maiddái stuora ruvke, Kristinebergruvke čearu eatnamiin. Skellefteå guovllus leat olu minerálat ja dasa lassin leat doppe vel boares ruvkket main leat olu nuoskkideaddji bázahusat. Guovllus leat maid olu bákterogganbáikkit. Ja gokko leat čuollan vuovddi ii eale boazu.

- Man guhká galgat mii nagodit bargat bohccuiguin Máláge čearus, jearrá boazovázzi Tomas Stenlund.

Vapsten ja davit Vilhelmina čearru

Inger-Ann Omma Vapsten čearus lea ieš jurista ja muitalii ášši birra mas leat pláneme bieggamillopárkka 41 milluin guovtti guovllus Likšus. Dát párka váikkuha guovtti čerrui Vapsten ja davit Vilhelmina čerrui.

Sihke Birasdárkkistandelegašuvdna Västerbottena leanastivrras ja Eana- ja birasduopmostuollu hilgo bieggafápmoplána daningo gávnnahedje ahte dat ilá garrasit muosehuhttá guovllu boazodoalu ja billista luonddu- ja kulturárvvuid. Čearuide menestuvai čujuhit bieggafápmodutkamušaide boazoealáhusa ektui ja boazoguohtunplánaid čilgehusaide. Go industriijadoaimmat báhkkejit dálveguohtuneatnamiidda de dat čuohcá boazodollui sihke oppalaččat ja maiddái čearuid eavttuide doaimmahit boazobargguid. Dan vuhtiiválddii sihke Västerbottena Leanastivra ja Eanan- ja birasduopmostuollu mat ovdanbukte jierpmálaš ákkaid duomuin. Dat atne ahte ii leat riekta ahte guokte čearu galget ná gillát bieggafámu dihte.

Dattege válljii Bajemus eanan- ja birasduopmostuollu rievdadit duomu ja addit Vattenfallii rievtti hukse bieggamillopárkka dán guvlui. Ákkaid lea veadjemeahttun ipmirdit oaivvilda Inger-Ann Omma. Son gávnnaha:

- Dát duopmu ii leat juridihkka, muhto baicca politihkka. Duopmostuollu ii oba váldde ge ovdan Biraslága muhto baicca Ruoŧa energiijadárbbu. Dat čállá ”dat muosehuhttin maid dát buktá dálveguohtumii ja johtimii ferte dohkkehuvvot eanet ođasmahtti energiija buvttadeami namas…”

Danin jearrat mii oktii vel: Man olu galgá boazodoallu gierdat? Man guhká vel seailu? Ruoŧŧa lea vuolláičállán riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid, ja lohká iežas áigut suodjalit sámi álgoálbmoga, muhto maid oaivvilda dainna praktihkalaččat?

 

Čállán: Marie Enoksson

 

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2019-11-18

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenyRennäring
MenyRennäring
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?