Sámediggi dálkkádatčoahkkimis New Yorkas
Dálkkádatčoahkkimis Climate Action Summit 2019 masa ON generálačálli António Guterres lea gohččon, leat olu čoahkkimat ja aktivitehtat oktanis. Sámedikki ja Árktisa ovddastaba jurista Matilda Månsson ja Kuupik Kleistain (Inuit Circumpolar Council bealis).
Vuođđun dán dálkkádatčoahkkimis leat ovcci fáttá maid iešguđet stáhtat leat válljen ovttasráđiid iežá aktevrraiguin (siviila servodagain, priváhta surggiin, ON-orgánaiguin). Dán ovcci fáttás leat leamaš čoahkkimat, bargobájit, panelaságastallamat ja seminárat. Boađusin dás galggaše leat doaibmabijut maiguin duohtandahkat Paris-šiehtadusa. Lávvardaga dollui sierra youth summit masa lei hirbmat stuora mediaberoštupmi, ee. Greta Thunberg dihte.
Dálkkádatčoahkkimii servet álgoálbmogat miehtá máilmmi. Ovttas leat sii ovdanbuktán oktasaš álgoálbmotinitiatiivva dálkkádatbijuid ektui. Sámediggi lea dán barggus leamaš mielde, maŋemus lei Mexico City- čoahkkimis, ja lea ovttas álgoálbmotorganisašuvnnaiguin, stáhtaiguin ja iežá aktevrraiguin, NGO:guin ja ON-orgánaiguin dorjon dán initiatiivva. Čakčamánu 23 beaivvi doalai Tuntiak Katan (COICA Coordinator of Indigenous Organizations of the Amazon River Basin) sártni dán initiatiivva birra (geahča IP statement).
Árktisa ovddasteaba Ruoŧa Sámedikki jurista Matilda Månsson, ja Kuupik Kleist Inuit Circumpolar Council-ráđis. Matilda Månsson oassálasttii paneladigaštallamis regionála perspektiivvaid birra álgoálbmotáššiin. Son muitalii dálkkádathástalusaid ja áitagiid birra árktalaš guovlluin, ja got árktalaš álgoálbmogat sáhtále leat veahkkin dáid hástalusaid čoavdimis. Matilda Månsson oassálasttii maid semináras mas lei fáddán Nature Climate Hub: Leading the Way: Indigenous Peoples, Sustainable Agriculture, and Food Systems for Climate Resilience. Dán oktavuođas giddejuvvui stuora fuomášupmi Sámedikki ja čearuid bargui boazoguohtunplánaiguin, GIS-plánaiguin.
Álgoálbmogiid čoahkkimat sáddejuvvojedje live UNTV - ON web-tvas:
Sierra julggaštusas leat álgoálbmogat nannen ahte dáhttot ovttasbargat visot áššebeliiguin dálkkádatrievdamiid ektui, olmmošvuoigatvuođaid vuođul. Julggaštusas celko ee.:
Mii nannet ahte dáhttut:
- Jođihit holisttalaš plánaid čađaheami vai suodjalit biologalaš girjáivuođa, ja vai sihkkarastit ahte fátmmastit daid geat eanemusat marginaliserejuvvojit.
- Ovdánahttit initiatiivvaid vai sihkkarastit iežamet rievtti eatnamiidda, guovlluide ja riggodagaide, iešmearrideapmái ja friddja ovdalgihtii diehttevaš mieđáhussii (FPIC).
- Beassat leat mielde ovdánahttit ođasmahtti energiijagálduid iežamet iešmearrideami ja FPIC olis.
Dát dagut galggale suddjet álgoálbmogiid eatnamiid, riggodagaid ja territoriaid, loktet biokultuvrralaš girjáivuođa, unnidit koldioksiidanuoskkideami, suddjet árbevirolaš ealáhusaid, biebmobuvttadeami ja čáhceboađu jnv. Loga eanet olgešbealde.