torsdag 28 mars 2024
Govva: Maria Söderberg

Bihtámsámegiela čállinvuogi dohkkeheapmi

Borgemánu 20 beaivvi 2019 lei ávvubeaivi giellaberošteddjiide. Dalle dohkkehuvvui bihtámsámegiela čállinvuohki virggálaččat. Dás sáhtát lohkat Sámedikki várrestivraságadoalli ja giellalávdegotti ságadoalli, Lars Miguel Utsi sáhkavuoru čállinvuogi dohkkehandoaluin Silvermuseas Árjjátluovis.

Bures,

Makkár illubeaivi odne lea.

Mon lean Lars Miguel Utsi. Dat lea earenomáš leahkit dáppe dákkar doaluin.

Mon lean šaddan bajás Árjjatluovi gielddas, čieža miilla dás nuortelis. Go vázzen skuvlla dáppe de lei sámegiella oalle čihkosis mu mielas. Dat lei hárvet go gullen dehe oidnen sámegiela dáppe. Sámegiella orui leahkime dakkár mii beare gullui iežamet ruovttuin ja giliin, ii ge ollenge almmolaš birrasis. Mu áhkku ja áddjá šattaiga maid bajás dán guovllus. Sudnus dáiddii veahá earálágán vásáhus go mus. Delle gulahalle sámegillii ránnjáiguin ja bihtánsámegiella lei nu nanus dan birrasis ahte áhkku ja áddjá maid oahpaiga bihtánsámegiela, goitge muhtin muddui, vai galggaiga gulahallat bures buohkaiguin sin birrasis.

Olu lea geavvan sámigielain dien rájis. Servodat lea dulbmon sámiid, ja viggan jávkkahit min gielaid. Min giella badjelgehččojuvvui, mánát eai beassan oahpat sin eatnigiela, min vuogit eai dohkkehuvvon ja nu vigge jávkkadit min giela, kultuvrra ja eallinvugiid.

Muhto dál dovdu ođđa lihkastat. Mu eallináiggis orru juoga rievdan. Sámi servodat lea givron ja dál lassána beroštupmi gillii. Seammás lea ipmárdus min rivttiid birra maid loktanan, ja stáhta váldá daid vuhtii eanet ja eanet. Dat manná hihtásit, muhto mii joatkit bargat garrasit dáinna.

Odne mii váldit stuora lávkki ovddosguvlui bihtánsámegiela váras. Ođđa čállingiella. Eai leat buohkat geat atnet ahte dat lea jierpmálaš vel ovtta sámi čállingiela normeret. Muhto mu mielas dat lea jierpmálaš.

Mon ipmirdan manin unnit gielaid geavaheaddjit háliidit sin gillii čállinvuogi. Go leat nu unnán giellageavaheaddjit, de ođđa čállinvuohki addá movtta, fámu ja mihasvuođa. Ođđa čállinvuohki buktá maid eanet návccaid gillii, ja earenomážit giella mas eai leat nu olu geavaheaddjit, de lea stuora vuoitu ja unnán manahit ođđa čállingielain. Dát boahtá ovddidit bihtánsámegielagiid dili olu. Ja dat lea maid riggodat buohkaide, midjiide Sámis, ahte min girjjat kultuvra ja gielat ellet dearvan.

Jagis 2016 ubmisámegiela čállinvuohki dohkkehuvvui. Dan rájis mon oainnán ahte beroštupmi dasa lea loktanan. Diibmá, go ođđa ubmisámegiela sátnegirji álmmuhuvvui juovlamánus, de ledje máŋga čuođi oassálastime doaluin. Čakčii Sámiid Oahpadusguovddaš lágiida ubmisámi giellagurssa, ja dat lea juo dievvan. Dohkkehuvvon čállinvugiin rahpasit olu vejolašvuođat ovddidit giela.

Sámediggi lea giđđat evttohan stáhtii ásahit guovtti ođđa giellaguovddáža, Gironii ja Johkamohkkái, nu ahte olles ruoŧabeali Sápmi galgá oažžut buori gielladoarjaga. Dát giellaguovddážat galget doarjut visot gielaid Sámis, nu maid bihtánsámegiela.

Mon lean dáppe Sámedikki ovddas. Mon lean várre stivraságadoalli ja giellalávdegotti ságadoalli.  Muhto ovdal dan, mis ledje válggat giđđat 2017. Mon muittán válgagičču. Delle lei válgadigaštallan dáppe Árjjatluovis. Delle bohte jearaldagat bihtánsámegiela birra, delle juo lei stuora beroštupmi das.

Muittán de maŋŋilis, go ledjen álgán dán virgái. Delle bessen čoahkkinastit bihtánsámi giellajoavkkuin dáppe juovlamánus 2017, measta guokte jagi das ovdal. Doppe humaimet bihtánsámigiela boahtteáiggi birra, makkár dárbbut ledje, ja makkár vuordámušat ledje, earenomážit čállingiela dohkkeheami ektui. Muittán dien čoahkkimis go dii, giellageavaheaddjit, loktiidet čielga dárbbu: deháleamos lei ahte bihtánsámegiela čállinvuohki galggai normerejuvvot.

Dál dat lea dahkon.

Dál álgá somás áigi. Dál lea áigi jurddahit boahtte lávkki birra. Maid dii háliidehpet dál galgá dahkot bihtánsámegiela váras? Makkár vuordámušat ja niegut dis leat giela ektui?

Ja dáid jurdagiid mon, mii giellalávdegottis ja Sámedikkis maid háliidit gullat. Danin go mii galgat lagamus jagis hábmet giellastrategiija ja doaibmaplánaid juohke giela váras ja dát bargu álggahuvvo čakčat. De heive ge hui bures dál hábmet din vuordámušaid ja nieguid bihtánsámegiela birra. Sámedikkis mii boahtit bargat garrasit vai bihtánsámegiella ja min eará sámigielat ovdánit bures.

Mon vuorddán iluin dan áiggi, soames háve boahtteáiggis, go mus šaddá seammaládje go áhkus ja ádjás. Ahte mon maid oahpan bihtánsámegiela danin go dat gullo nu olu dáppe min birrasis.

Buorre álgu de ahte mon loahpahan sáhkavuori muhtin sániiguin bihtansámegillii, nu bures go máhtán goitge.

Udni läv ávon ja mihá. Mån sidav Sámedigge åvdås, giella-säbbre-ráre åvdås, ja iehtjam åvdås, sávvat gájkajda iedna vuorbbev ja buorak båhtej-ájgev gielajn, gu udni mijan lä stuorra guddne ävvudit jut Sábme lä båndábun sjaddam årrå tjállemgielajn. Gájkajda, ma lä bidumsámegielav anedam ja dahkam dáv máhttelis - Gijjto!

 

Lars Miguel Utsi

Várre stivraságadoalli, giellalávdegotti ságadoalli

Visar sidorna 61 till 80 ( av 218 )
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2019-08-26

Váldde oktavuođa

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?