Sámediggi háliida váldit badjelasás sámi kulturárbbi
Sámediggi ja Giella- ja álbmotmuitoinstituhtta (ISOF) leat ovddidan oktasaš dieđáhusa kulturdepartementii das got sámi arkiivadieđuid galgá čohkket, vuorkut ja dieđalaččat geavahit. Sámedikki oaidnu lea ahte sámit ieža galget hálddašit iežaset kulturárbbi ja danin galggalii Sámedikki bargogohčus viiddiduvvot.
Lihkus lea sámi servodat maiddái čájehan beroštumi ja buktán oaiviliid sihke njálmmálaš ráđđádallamiin ja čálalaččat. Dain boahtá ovdan ahte lea stuora dárbu vuođđudit ollislaš sámi arkiivva. Sámiide lea dehálaš eambbo čohkket sámi arkiivaávdnasiid ja beassat daid geavahit.
Sámi organisašuvnnat dovddahit dárbbu oažžut rávvagiid ja bagadallama vai eambbo ohppet makkár ávdnasiid lea dehálaš addit arkiivvaide. Oaidnu lea ahte lea dehálaš juogadit sámi máhtu álbmogiin gean kultuvra lea vuođđun dáidda arkiivadieđuide. Go digitalisere dieđuid de olahit eanebut dan máhttočoakkáldaga mii gávdno, muhto de čuožžila maid dárbu ehtalaš njuolggadusaide ja lea dárbu suddjet boasttugeavaheami ja kommersialiserema vuostá.
Oaiviliin boahtá maiddái ovdan ahte Sámedikkis berre leat ollislaš hálddašanovddasvástádus sámi arkiivačoakkáldagas. Lea maid mávssolaš nannet sámi ásahusaid main juo gávdnojit arkiivvat dego Ájtte museas, ja ahte dáidda bargguide lasiha resurssaid. Sámi ásahusat dego Gaaltije ja iežá boahttevaš sámi diehtojuohkinguovddážat, sáhttet doaibmat sámi arkiivva veahkkedoaibman.
Sámediggi evttoha ahte ráđđehus gohčču Sámedikki čohkket, vurkkodit ja dieđalaččat gieđahallat, ja juohkit máhtuid ja materiála sámi giela ja sámi suopmaniid, álbmotmuittuid, álbmotmusihka ja namaid birra Ruoŧas, ja ahte dát nannejuvvo Sámedikki bargogohččosis. Sámi hálddašeami ja infrastruktuvrra musea- ja arkiivasuorggis gávdno juo Suomas ja Norggas muhto ii Ruoŧas.
Giella- ja álbmotmuitoinstituhtta ii guorras Sámedikki oaivilii muhto dáhttu ahte ISOF ain guoddá dán ovddasvástádusa. ISOF evttoha baicca ahte ráđđehus čielggasmahttá stáhta ovddasvástádusa sámi kulturárbbis, ja juolluda Sámediggái resurssaid hukset eiseváldái arkiivagelbbolašvuođa. Dan sivas go eiseválddiin lea goabbat oaidnu áššis, de leaba maid čilgen oainnuid ja evttohusaid sierra dán dieđáhusas.