torsdag 15 november 2018
per-olof nutti
Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti. Govven: Sámediggi/ Marie Enoksson

Leif GW Persson bilkida ja duššindahká sámiid ja boazodoalu

Leif GW Persson cealká Expressen-aviissas skábmamánu 1 beaivvi ahte návddiid juološii doalvut boazoguohtunguovlluide. Son čuoččuha maid ahte boazoealáhus ii leat vuođđolágas suddjejuvvon. Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti lea suorganan  Leif GW Perssona ságain. Ii gávdno nohkka ruhta máilmmis mii mávssášii dan heađi maid boazosápmelaš dovdá go návdi ja iežá meahceeallit spedjet bohccuid.

Expressen-aviissa websiiddus lei skábmamánu 1 beaivvi jearahallan Leif GW Perssoniin, gii cealká čuovvovačča sámiid ja boazodoalu birra:

–Manin bat eai doalvvo daid (návddiid) boazoguohtuneatnamiidda. Dat eatnamat leat goalmmádasoassi riikkas, ja de ožžot sámiid vel hui olu buhtadusa dan nala. Soaitá vel bohccobiergu nai šaddat gánnáhahttin, lohká Leif GW Persson. – Oktii leat guorahallan bohccobiergojođu birra, ja dalle gávnnahedje ahte bierggus ii ožžon go 35 kr kilos njuovahagain. Vaikko máksá sullii 200 kr dan buvttadit. Dat dutki čálii ahte bohccuiguin bargat ii leat riekti vuođđolága jelgii. Dan dutkái gal eai liikon.  

Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti moaitá garrasit dán oaivila ja cuige ahte boazodoalus gal lea vuođđoláhkasuodji. Ráđđehusvuođu § 2:s čuožžu:” Sámi álbmoga ja čearddalaš, gielalaš ja oskku unnitloguid vejolašvuođat bisuhit ja loktet sin iežaset kultur- ja servodateallima galget ovddiduvvot.” Ja § 17: “Sámiid riekti doaimmahit boazodoalu reglerejuvvo lágas.” Návdi ii galgga gávdnot boazoguohtunguovllus daningo dat dagaha nu stuora vahága.

- Lea suivat go Leif na summálit čujuha boares guorahallamii 1998 rájes, joatká Nutti. Dat ii leat mihkke stáhtalaš guorahallamiid, dušše raporta muhtun áššedovdijovkui mas ulbmiliin lei boktit digaštallama. Dat raporta lea servodatekonomiija birra iige priváhtaekonomiija. Dasa lassin seaguha dat sihke boazodoalu ja sámekultuvrra doarjagiid ja buhtadusaid.

- Boazodoallu addá sihke bargosajiid, vearroruđaid ja ávkki ja dietnasa iežá ealáhusaide báikegottiin, muhto dan eai láve muitit. Boazodoallu oažžu seamma haddedoarjaga go eanandoallu. Dat ruhta mii mákso meahceeallebuhtadussan ii govčča vuovdinárvvu ge, ii ge evrege mákso buhtadussan visot lassibarggu ovddas maid meahceellit dagahit, muittuha Nutti.

Leif GW Perssona evttohus ahte ”návddiid juološii boazoguohtunguovlluide doalvut” ja ahte ”sámit ožžot stuora ruđaid daid bohccuid ovddas maid návdi speadjá”, lea čielga badjelgeahččanvuohta ja bilkideapmi. Ruoŧas leat sullii 4 700 boazoeaiggáda ja sullii 1 000 boazovázzi geat beaivválaččat gillájit meahceelliid dihte. Dat čuohcá sihke bursii ja psyhkalaš dearvvašvuhtii.

- Ii gávdno dán máilmmis nu olu ruhta ahte dat gokčá dan heađi maid boazosápmelaš dovdá go návddit ja meahceeallit spedjet ealuid, ja go šaddá veadjemeahttumin fievrridit dán kulturárbbi ja eallinvuogi mánáide ja mánáidmánáide, loahpaha Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti.

© Sametinget 2018
Uppdaterad: 2018-11-02

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?