måndag 20 augusti 2018
barn
Govven: Marie Enoksson

Got dál lea dilli sámi gielaiguin?

Dán jagi dilálašvuođaraporta sámegielaid birra Ruoŧas čájeha ahte sámi mánát ain sakka gillájit go servodat ii nagot deavdit sámegieldárbbuid ovdaskuvllas ja oahpahusas.

- Mánát ja nuorat leat min boahtteáigi ja jus sámegieloahpahus ii doaimma ovdaskuvllas ja skuvllas de šaddá midjiide váttis deavdit Sámedikki višuvnna sámi gielaid ektui, deavdit servodaga ovddasvástádus mánáid ja nuoraid giellaoahppamis, lohká Lars Miguel Utsi gii lea Sámedikki giellalávdegotti ságadoalli.

Lea gávccát geardi go Sámediggi bidjá ovdan dilálašvuođaraportta gielaid birra, ja dat gávnnaha ahte leat ain olu hástalusat maid ferte ollašuhttit ovdalgo sámi gielat ollát dohkkehuvvojit, giellageavaheaddjit lassánit ja vejolašvuohta čállit ja lohkat šaddá lunddolažžan ja norbman.

Sámediggi bargá dál oažžut sadjái sámi giellalága ja stipeandaortnega sidjiide geat lohket sámegiela joatkkaskuvladásis ja alit dásis. Dán jagi raporttas deattuhit maiddái girjjálašvuođa ja raporta čilge got ee. Norga ja Islánda lea lokten smávvagielaid girjjálašvuođa. Guorahallamis Nästa Steg? Förslag för en stärkt minoritetspolitik leat evttohusat got sáhttá buoridit našuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid muhto ollašuhttit sámegiela doaibmi álgoálbmotgiellan gal lea ain stuoris.

- Sámedikki višuvdna lea ahte visot sámit máhttet sárdnut, lohkat ja čállit sámegiela, ja ahte sámi gielat galget leat ealli dearvvaš gielat mat leat anus ja adnojit árvvus servodagas, lohká Lars Miguel Utsi.

Eanet aht eanet mánát dárbbašit lasi sámegieloahpahusa ovdaskuvllas, ja ovdaskuvla lea servodaga buoremus reaidu das ahte háhkat ja ovddidit eanet sámegielhubmiid. Skuvladoaimmahaga logut leat váilevaččat, ja árvideames ii boađe duohta dárbu ja vuoigatvuohta sámegiel eatnigieloahpahussii ovdan ollásit. Sin logut čájehit ahte leat unnán oahppit geat ožžot vejolašvuođa ja njulgosa lohkat sámegiela eatnigiellan, ja duohta lohku lea mihá stuorit, oaivvilda Sámi giellaguovddáš. Ja dain gielddain gos leat sámegieloahppit lea dušše goalmmádasoassi skuvllain main lea ovttasbargu Sámeskuvlastivrrain.

Rievssatlávkkážiiguin ovdána bargu sámi girjjálašvuođain maiddái Ruoŧas, ee. lea ođđa girječállisearvi Bágo čálliid siebrie huksegoahtán sámi girječálli- ja girjjálašvuođaguovddáža. Muhto goas galget sámi mánát Ruoŧa bealde beassat válljet sámegiel máinnasgirjji liikka geahppasit go fuolkemánát Norgga ja Suoma bealde?  

Sámi mánát ja nuorat leat duođaštan beroštumi giela seailluhit. Sámi giellaguovddáš lea čuovvolan ovddit nuoraidprošeavttaid ođđa prošeavttain #Instagiella #Instagiella #Instagiälla #Instagïele mas nuorat juogadit giellamovtta filmmažiiguin maid bidjet sosiála mediaide.

 - Lea hirbmat dehálaš čalmmustahttit sámegiela ja deaivvadit nuoraiguin dain arenain maid sii geavahit. Digitála reaidduiguin sáhttit ođđa vugiiguin geavahit sosiála mediaid giellaealáskahttimis, lohkaba Ingegerd Vannar ja Sylvia Sparrock geat leaba Sámi giellaguovddáža bargojođiheaddjit.

Eanet dieđuid oaččut:

Ingegerd Vannar, Sámi giellaguovddáža bargojođiheaddji, tel 0980-780 29, 070-298 16 61
Lars Miguel Utsi, Sámedikki giellalávdegotti ságadoalli, tel 0980-681 90, 070-349 29 68

© Sametinget 2018
Uppdaterad: 2018-04-13

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?