söndag 16 december 2018
Gruppbild
Joavkogovva Helsset-čoahkkimis

Bargu joatká álgoálbmogiid váikkuhemiin ON dálkkádat- konvenšuvnnas

Helssegis lea guovvamánu 27-28 beivviid 2018 leamaš čoahkkin mas mas álgoálbmogiid rolla dálkkádatbarggus lei fáddán. Čoahkkima "Informal Friendly States and Indigenous Peoples' representatives meeting" lágidii Davviriikkalaš Ministtaráđđi. Sámedikki bealis oassálasttiiga stivraságadoalli Per-Olof Nutti ja jurista Matilda Månsson.

 

COP23 dálkkádatčoahkkimis Bonnas lei váldosáhka das ahte soahpat stivrennjuolggadusaid Paris-šiehtadusa čađaheapmái. Paris-šiehtadusa 135. paragráfa váldá ovdan báikkálaš servodagaid ja álgoálbmogiid vuođu. Bonnas mearridedje riikkat ahte ain ovdánahttet dán vuođu vái sihkkarastet álgoálbmogiidda duohta oassálastima, dásseárvosaš stáhtusa ja rievtti válljet iežaset ovddasteddjiid ja doarvái ruhtadeami.

Čoahkkimis Helssegis lei sáhka das got joatkit álgoálbmotvuođuin ON dálkkádatkonvenšuvnna olis (UNFCCC). Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti oassálasttii čoahkkima rahpamis luđiin ja doalai maid loahpahansága. Suoma birasministtar Kimmo Tiilikainen doalai sáhkavuoru álgoálbmotvuođu mearkkašumi birra. Eará oasseváldit ledje stáhtat (ee. Ruoŧa stáhta), álgoálbmotovddasteaddjit ja iežá ovddasteaddjit dálkkádatkonvenšuvnna čállingotti bealis ja iešguđet ON-orgánaid bealis. Álgoálbmotvuođđu boahtá gieđahallojuvvot Subsidiary Body for Scientific and Technological Advice miessemánus Bonnas.

Sámedikki ovddasteaddji Matilda Månsson doalai oanehis sáhkavuoru ráđđehusgohččosa birra maid Sámediggi ovttas Luonddugáhttendoaimmahagain lea ožžon dan nammii ahte gávnnahit got artihkal 8(j) biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas sáhttá čađahit. Álgoálbmogiid árbemáhttu lea hui mávssolaš ja dárbbašlaš biologalaš girjáivuođa bistevaš geavaheamis. Sámediggi oaidná liigeváikkuhusaid go buohtasta biologalaš girjáivuođa konvenšuvnna 1 (CBD) ON rámmakonvenšuvnnain dálkkádatrievdamiid birra (UNFCCC).

12010:s mearridedje riikkat nu gohčoduvvon strategiijalaš plána CBD čađaheapmái mas leat 20 oasseulbmila jagi 2020 rádjái. Dat gohčoduvvojit Aichi-ulbmilin. Bajemus ulbmilin lea bissehit biologalaš girjáivuođa massima, ja sihkkarastit ceavzilis ekovuogádagaid ja ekovuogádatbálvalusaid. 2011:s dohkkehii EU biologalaš girjáivuođa strategiija guđain ulbmiliin. Ruoŧa ráđđehus lea ges dohkkehan máŋggaid vuorroulbmiliid (geahča pdf-fiilla olgeš bealde). Muhtunat dain válddahit ollislaš oainnu eanangeavaheami ektui, ja biologalaš girjáivuođa ja ekovuogádatbálvalusaid ávkki ja mearkkašumi.

 

© Sametinget 2018
Uppdaterad: 2018-03-02

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?