tisdag 27 oktober 2020
Renbetesmark
Govven: mostphotos.com

Ruoná infrastruktuvra boazodoallo-perspektiivvas

Jus boazoealáhus, luondu ja sámi kultuvra galgá seailut de dárbbašit buori ruoná infrastruktuvrra. Ruoná infrastruktuvrra várjala dehálaš beliid boazodoalus, ja dahká vejolažžan johtit sierra guohtuneatnamiidda jagiáiggiid mielde. Ruoná infrastruktuvra barggu bokte sáhttit mii bisuhit guhkilmas guoddevaš eatnamiid, ja jorgalit negatiiva nuppástuvvama Ruoŧas mas biologalaš girjáivuohta billahuvvá.

Bargu ruoná infrastruktuvrrain mearkkaša ahte fátmmastit visot beliid luonddus dakkár bargovugiin ahte ovttas plánet guhkilmas guoddevašvuođa min ekovuogádagas. Dakkár luondu buktá positiiva ekologalaš, ekonomalaš ja sosiála váikkuhusaid, ja lea eaktun guoddevaš servodatovdáneamis. Ruoná infrastruktuvra mielddisbuktá ahte oaidnit eatnamiid ollislašvuođa.

Seammaládje go mii olbmot, de dárbbašit šattut ja eallit doarvái stuora eallinsaji ja kvalitehta vai vedjet buoragit. Jus galget guhkit áiggi birget ja ceavzit, de fertejit dat maiddái beassat bieđganit luonddus. Dat lea áibbas mearrideaddjin jus galgat seailluhit biologalaš girjáivuođa. Dat lea maiddái vuođđun dasa ahte mii olbmot beassat ain ávkkástallat luonddu buriiguin, nu gohčoduvvon ekovuogádatbálvalusaiguin. Doaba ruoná infrastruktuvra čilge ahte luonddus leat joatkevaš čanastagat eatnamiid ekologalaš proseassaide.

Ruoŧa eanadatguovlu lea šaddagoahtán eambbo ovttalunddot. Viiddis eatnanguovllut mat leat vuovdiluvvan dahje gieddiluvvan leat šaddagoahtán dološ rikkis molsašuddi eatnamiid sadjái. Dat lea dagahan ahte olu sierralágán šlájat leat jápmán dahje vátnon sakka, ja dat billista biologalaš girjáivuođa. Eanadat lea maiddái eambbo binnejuvvon go huksemat leat lassánan. Raŧit ja ruovderaŧit sáhttet maiddái heađuštit eanadaga. Ruoná infrastruktuvra nanusnuhttá gierdannávcca negatiiva nuppástuvvamiidda, omd. dálkkádatrievdamiidda.

Ain gávdnojit guovllut gos lea girjás biologalaš dilli ja dehálaš ekovuogádatbálvalusat. Ruoná infrastruktuvra barggu bokte de sáhttit laktit dáid guovlluid oktii, ja nahkat jorgalit negatiiva trendaid main biologalaš girjáivuohta hedjona.

Ruoná infrastruktuvra lea áibbas dárbbašlaš doaibmi boazoealáhussii. Buresdoaibmi boazodoallu dárbbaša joatkevaš ja ekologalaš dássedis eatnamiid. Boazu ja boazodoallu sáhttet doaibmat indikatoran oktiilis eanadagas, ja leat stuora ávkin Ruoŧa biras- ja luonddugáhttenbarggus. Mis leat unnimusat 2000 fealtaekspeartta bealis Ruoŧa eatnamiin. Boazovázzit geat olu vájaldit luonddus sáhttet hui árrat fuomášit ja áicat nuppástuvvamiid.

Ruoná infrastruktuvra jearrá daid seamma jearaldagaid maid sámit leat álo atnán muittus go guoská ekovuogádaga doaibmilvuhtii, guohtuneatnamiid mearkkašupmái ja dasa got amas šlájat sáhttet leavvat ja sirdit ođđa guovlluide. Sámiid eareliiggánis čehppodat bohcco eallinbirrasa ja eatnamiid ektui ii leat duođaštuvvon go muhtun muddui. Čehppodat lea leamaš sirdon ođđa buolvvaide njálmmálaččat. Muhto 2000-logus leat čearut ráhkadišgoahtán nu gohčoduvvon boazoguohtunplánaid. Dát plánat čilgejit got čearru geavaha eatnamiid, ja dat adnojit vuođđun go lea dárbu omd. ráđđádallat. Boazoguohtunplánaid mearkkašupmi stuorru dađistaga, ja dat sáhttá loktet iežá eanangeavaheddjiid ipmárdusa boazoealáhusa dárbbuide.

Boazoguohtunplána muitala got boazoealáhus geavaha iešguđet eatnamiid. Dat čilge guohtuma, johtingeainnuid, gaskaboddosaš guohtumiid, oziid ja baskkes mannolagaid, rusttegiid jnv. ja maiddái iežá fáktoriid ja got eatnamiid sáhttá geavahit bohccuide boahtteáiggis. Dán dokumentašuvnna sáhttet čatnat GPS-dieđuide bohccos mii čájeha got boazu vánddarda áiggis áigái. Boazoguohtunplána muitala boazoealáhusa ruoná infrastruktuvrra birra.

Ruoná infrastruktuvrabargu lea guhkilmas ja dat vuođđuduvvo bistevaš dialogii ja ovttasdoibmii buohkaiguin geat ellet ja váikkuhit eatnamiid. Ovttasdoaibmama haga eat olát guoddevaš eatnamiid, rikkis biologalaš girjáivuođa, ja doaibmi ekovuogádaga maid mii olbmot, šattut ja eallit dárbbašit. Dialoga ja ovttasdoaibma addá iešguđet oassebeliide vejolašvuođa oažžut inspirašuvnna ja vuođu bargat ruoná infrastruktuvrrain iežaset eavttuid ja áigumušaid mielde.

Sámediggi háliida bargat ollisvuođa perspektiivvas. Jus eat oainne makkár bálvalusaid ekovuogádat addá midjiide, de lea várra ahte mii heađuštit daid. Luondu ja kultuvra, olmmoš ja biras gullet oktii. Árbediehtu ja sámi eanageavaheapmi dárbbaša ruoná infrastruktuvrra, biologalaš girjáivuođa ja doaibmi ekovuogádaga mii addá ekovuogádatbálvalusaid.


 

© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2020-09-22

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Sommartid:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyMiljö & Samhälle
MenyMiljö & Samhälle
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?