lördag 26 maj 2018
Renbetesmark
Jeagil lea bohccui dat buot njálgámus. Govven: mostphotos.com

Ruoná infrastruktuvra boazoealáhusas

Jus boazoealáhus, luondu ja sámi kultuvra galgá seailut de dárbbašit buori ruoná infrastruktuvrra. Ruoná infrastruktuvrra bisuha dehálaš osiid boazodoalus, ja dahká vejolažžan johtit sierra guohtuneatnamiidda jagiáiggiid mielde.

Ruoná infrastruktuvra dárkkuha guhkilmas guoddevašvuođa min ekovuogádagas. Dat lea ođđa doaba muhto jurddašeapmi gal ii leat ođas. Dat mearkkaša dan ahte visot lea čadnon oktii ja ahte eatnamat váikkuhit olbmuide, elliide ja šattuide. Jus sisabahkkemat muktet eatnama, de ii leat dušše eanan mii rievdá, muhto daidda geaidda guoská rievdá olles ekovuogádat.

Ruoná infrastruktuvra lea áibbas dárbbašlaš doaibmi boazoealáhussii. Ruoná infrastruktuvra jearrá daid seamma jearaldagaid maid sámit leat álo atnán muittus go guoská ekovuogádaga doaibmilvuhtii, guohtuneatnamiid mearkkašupmái ja dasa got amas šlájat sáhttet leavvat ja sirdit ođđa guovlluide.

Go fal muitit ruoná infrastruktuvrra fysalaš plánenbargguin, eanan- ja čáhcegeavaheamis ja luondduriggodagaid hálddašeamis ja geavaheamis, de sáhttit heivehit áŋgiruššamiid ja fuomášuhttit dakkár áššiid maid ovdal eat leat dádjadan jurddašit. Várjalit ja ovddidit ruoná infrastruktuvrra lea diehttelasat hui ávkkálaš báikki ja guovllu ovdánahttimii.

Sámiid eareliiggánis čehppodat bohcco eallinbirrasa ja eatnamiid ektui ii leat duođaštuvvon go muhtun muddui. Čehppodat lea leamaš sirdon ođđa buolvvaide njálmmálaččat. Muhto 2000-logus leat čearut ráhkadišgoahtán nu gohčoduvvon boazoguohtunplánaid. Dát plánat čilgejit got čearru geavaha eatnamiid, ja dat adnojit vuođđun go lea dárbu omd. ráđđádallat. Boazoguohtunplánaid mearkkašupmi stuorru dađistaga, ja dat sáhttá loktet iežá eanangeavaheddjiid ipmárdusa boazoealáhusa dárbbuide.

Boazoguohtunplána muitala got boazoealáhus geavaha iešguđet eatnamiid. Dat čilge guohtuma, johtingeainnuid, gaskaboddosaš guohtumiid, caggosat ja baskkes manahagaid, rusttegiid jnv. ja maiddái iežá fáktoriid ja got eatnamiid sáhttá geavahit bohccuide boahtteáiggis. Dán dokumentašuvnna čatnet dávjá GPS-dieđuide bohccos mii čájeha got boazu vánddarda áiggis áigái. Boazoguohtunplána muitala boazoealáhusa ruoná infrastruktuvrra birra. Boazu sáhttá nu láhkái leat indikáhtor joatkevaš ruoná infrastruktuvrras.

Ráđđehus lea gohččon leanastivrraid ráhkadit guovlludoaibmaplánaid ruoná infrastruktuvrra várás mat galget leat válbmasat 2018 čavčča.

Davvi-Ruoŧas lea boazoealáhusas ja bohccos stuora mearkkašupmi eanangeavaheami ektui. Davvi-Norrlándda leanat (Norrbotten, Västerbotten, Jämtland, Dalarna, Västernorrland) ovttasbarget prošeavttas mas buohtastahttet ja guorahallet bohcco vájaldeami, kártejit guohtuneatnamiid ja daid riggodagaid mat leat eatnamiin (vuvddiid ja jeaggeeatnamiin. Juste dál lea jođus geahččalanprošeakta mas boahtá raporta ja kárttat 2017 čavčča mielde.

Dát guorahallan lea ovttasbargu vissis čearuid, Sámedikki ja Vuovdestivrra gaskka. Guorahallamat árvvoštallojit ovttas čearuiguin. Čearuid leat válljen miehtá boazoguohtunguovllu, mat geavahit eatnamiid iešguđetládje. Čearuid leat válljen ovttasráđiid Sámedikkiin ja Leanastivrrain. Dat čearut mat leat áigeguovdilat jus geahččalanguorahallan menestuvvá leat:

 

Čearru- Oktavuohtaolmmoš

Álgán GPS

Lohku

Čálihuvvon RBP                     

Pilot-

prošeakta

Ängeså, Anna-Carin Mangi

2012

30-70

2016

x

Gällivare skog, Stig Persson

2008

70-100

2014

x

Tourpon, Sven-Ingvar Blind              

2008

20-30

2012

x

Semisjaur Njarg, Anders-Erling Fjällås

2011

50-60

2014

x

Malå, Thomas Stenlund

2010

25-50

2015

 

Gran, Tobias Jonsson

2016

117

2016

 

Vapsten, Inger-Ann Omma

2009

100

2014

 

Vilhelmina norra, Marita Stinnerbom

2005

55

2014

 

Voernese, Nils-Aron Kroik-Krisoffersson

2010

25-40

2014

 

Ohredahke, Per-Mikael Åhren

2013

100

2013

 

Jijnevaerie, Ann Sparrock

2012

20

2014

 

Tåssåsen, Kerstin Lilja  

1996

50-70

2014

 

Idre, Helena Andersson             

2015

25

2011

 

 

© Sametinget 2018
Uppdaterad: 2018-02-20

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyMiljö & Samhälle
MenyMiljö & Samhälle
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?