tisdag 22 augusti 2017
Gurut ravddas: Reinis Aboltinš, Laura-Maria Crăciunean, Agnes von Maravić, Marco Leidekker och Sławomir Łodziński. Govven: Marie Enoksson.

Eurohpáráđđi dutká Ruoŧa

Cuoŋománus boahtá Eurohpáráđi ráđđeaddinlávdegoddi Ruŧŧii dárkkistit got Ruoŧŧa ollašuhttá rámmakonvenšuvnna našuvnnalaš unnitloguid suodjaleami birra. Cuoŋománu 3 b. lei lávdegoddi Sámedikki guossis Gironis.

Ruoŧŧa lea dohkkehan ja vuolláičállán Eurohpáráđi rámmakonvenšuvnna našuvnnalaš unnitloguid birra.

Eurohpáráđis lea dárkkistanmekanisma mii galgá dárkkistit man bures dat riikkat mat lea dohkkehan rámmakonvenšuvnna duođai ollašuhttet dan. Rámmakonvenšuvnna njealját doaibmaáigodat Ruoŧas álggii geassemánu 1 b. 2016. Dalle geigii Ruoŧŧa iežas njealját raportta rámmakonvenšuvnna birra, ja Sámediggi geigii ges iežas lassiraportta.

Ráđđeaddi lávdegotti lahtut Mr Reinis Aboltinš (Lettlánda), Ms Laura-Maria Crăciunean (Románia) ja Sławomir Łodziński (Polen) ovttas Mr Marco Leidekkeriin, guhte lea rámmakonvenšuvnna čállingoddehoavda, ja hálddašangieđahalli Ms Agnes von Maravić, leat dál Ruoŧas (Gironis, Västerås ja Stockholmmas) deaivvadeame daiguin geaidda konvenšuvdna guoská, ja čuovvoleame ja geahččame dávista go stáhta raporta duohta dilálašvuođa. Lávdegotti njealját raporta gárvána jáhkkimis geassemánus 2017.

Sámedikki várreságadoalli ja giellalávdegotti ságadoalli Josefina Skerk, oassálasttii čoahkkimis. Son loktii máŋga ášši, ee. nállevealaheami sámiid vuostá, mearrádusdahkkiid váilevaš beroštumi máŋgga suorggis, váilevaš láhkagáibádusa das ahte galgá ráđđádallot maiddái eará sámiiguin go dušše čearuiguin, eatnigielaoahpaheddjiid vátni, ja go leat nu unnán dieđut sámiid ja unnitloguálbmogiid birra oahpaheaddjeoahpus ja oahpponeavvuin. Skerk cuigii maid ahte Sámediggi dáhttu stáhta čielgaseappot earuhit našuvnnalaš unnitloguid njuolggusvuođaid sámiid njuolggusvuođain mat sis leat álgoálbmogin.

Margareta Påve Same Ätnam searvvis muitalii man hejot sámi vuorrasiiddikšu doaibmá, ja ahte leat ilá unnán sámegielat dikšobargit.

Anna-Maria Kaddik ovddastii RSR, ja čilgii čearuid váttis dili go báhpira nalde lea riekti ráđđádallat, muhto praktihkalaččat ja ekonomalaččat eai leat eavttut oassálastit ráđđádallamiin. Boazosámiid vejolašvuođat ráđđádallat gávpeovttastusaiguin ja eiseválddiiguin leat ilá váilevaččat. Boazobarggut fertejit vuoruhuvvot ja lea unnán áigi iežá bargguide. Muhtomin váilu juridihkalaš áššemáhttu ja dasto leat ruđalaš vejolašvuođat váilevaččat.

Sámeskuvlastivrra bealis oassálasttii sámeskuvlahoavda Anne-Chatrin Brandén. Son muitalii ahte gáiddusoahpahus sámegielas lea hirbmadit lassánan 2015 rájes. Dál leat sámegiel gáiddusoahpahusas 145 oahppi ja 11 oahpaheaddji.

Áigeguovdilis ášši mii váldui ovdan lea nállevealaheapmi sámiid vuostá ja bohccuid biinnideapmi. Dát vásihuvvojit vašširihkusin sámiid vuostá – go bohccuid biinnida de dat čuohcá boazoeaiggádiidda – muhto statistihkain ii boađe ovdan dat daningo poliissat merkejit dáid áššiid elliidbiinnideapmin eai ge vašširihkusin. Sáhttá maid leat ballu ilmmuhit dáid go luohttámuš poliissaide lea unni, go áššit eai čovdojuvvo, ja go maid lea ballu ahte dilli vearáska.

Eurohpáráđi lávdegoddi galgá deaivat sihke Sámediggebargiid ja Stockholmma leana leanastivrra mii bargá minoritehtapolitihkalaš reforpma čuovvolemiin.

Eurohpáráđi ministtarlávdegoddi dohkkehii rámmakonvenšuvnna našuvnnalaš unnitloguid suodjaleami várás 1994:s, ja dat bođii fápmui guovvamánu 1 b. 1998. Konvenšuvnna ulbmil lea suodjalit našuvnnalaš unnitloguid ovdáneami, ja dat lea gullevaš riikkaidgaskasaš suodjaleamis olmmošnjuolggusvuođaid ektui. Ruoŧas bođii konvenšuvdna fápmui geassemánu 1 b. 2000. Dalle mearriduvvui ahte našuvnnalaš minoritehtan lohkkojit juvddálaččat, romalaččat, sámit, ruoŧasuopmelaččat ja durtnosleagihasat.

Konvenšuvnna mearrádusat galget dáhkidit olu vuđolaš olmmošnjuolggusvuođaid ja –friddjavuođaid: ee. suoji vealaheami, vaši ja veahkaválddálašvuođa vuostá, čoahkkinastin-, searve-, ságastan-, jurddašan-, oamedovdo-, ja oskku ja oaivilfriddjavuođa iežas eatnigillii. Stáhtat geat dohkkehit konvenšuvnna galget maid mieđihit sutnje guhte gullá našuvnnalaš unnitlohkui, rievtti friddja ja almmá hehttehusaid haga geavahit iežas eatnigiela sihke priváhta ja almmolaččat ja sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2017-04-07

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?