fredag 28 april 2017
H.E. Mr. Antonio Patriota de Aguiar, 61. sešuvnna ságadoalli, Marie Persson Njajta, sámedikki ovddasteaddji, ja Ms. Tarcila Rivera Zea, FIMI presideanta ja áššedovdilahttu Álgoálbmogiid bistevaš forumas.

Álgoálbmotnissoniid rievttit ilá láivvit ON Nissonkommišuvnna loahppadokumeanttas

Marie Persson Njajta lea ovddastan Sámedikki ON Nissonkommišuvnna 61 čoahkkimis (CSW61)  New Yorkas. Son dovdá iežas behtton go loahppadokumeanta ii atte nannoset suoji álgoálbmotnissoniidda ja –mánáide eananvuoigatvuođaáššiin.

Sámediggi čuovui ON Nissonkommišuvnna 61 čoahkkima New Yorkas, CSW61 gos ”empowerment of Indigenous women” lei váldofáddán. Mii leat geahččalan veahkehit ja loktet álgoálbmotperspektiivva Ruoŧa delegašuvnnas šiehtadallamiid oktavuođas. Lea váidalahtti ahte šiehtadallamat boatkanedje ovdalgo visot čuoggát ledje gárvás.

Mii leat dál lohkan gaskaboddosaš loahppadokumeantta  CSW61:s ja atnit ahte lea buorre go leat váldán fárrui álgoálbmotnissoniid ja ja nieiddaid njuolggusvuođaid, Álgoálbmotjulggaštusa, rievtti oahpahussii, oassálastima mearrádusproseassain juohke dásis, álgoálbmotnissoniid árbedieđu vuhtiiváldima ja suoji, veahkaválddálašvuođa álgoálbmotnissoniid vuostá ja dálkkádatrievdamiid. Muhto lea vahát ahte dokumeanttas ii garraseappot čuoččut álgoálbmotnissoniid eanannjuolggusvuođaid.

Mii diehtit ahte álgoálbmotnissonat, sihke Sámis ja iežá riikkain livčče čálalaččat dárbbašan nannoset suoji eanannjuolggusvuođaid ja iešmearrideami birra. Dat livččii veahkehan álgoálbmotnissoniid geat vuostálastet sisabáhkkemiid, ng. landgrabbinga, dálkkádatrievdamiid. Álgoálbmotnissonat leat dávjá njunnožis bealušteame rievtti eatnamiidda ja čáziide mat leat mearrideaddjin min kultuvrii, bibmui, dearvvašvuhtii ja boahtte buolvvaide. Daid rahčamušaid geažil dáhpáhuvvá ahte nissonat šaddet gierdat sealggabealságaid ja áitagiid, ja ahte sin bargu duššin dahkko.

CSW61:s čuvvon mun Sámedikki ovddas iešguđet álgoálbmotdoaluid, ja lágideami man fáddán lei ”empowerment of Indigenous women”. Dat áššit mat bohte ovdan ledje álgoálbmotnissoniid oassálastin mearrádusproseassain, veahkaválddálašvuohta álgoálbmotnissoniid ja nieiddaid vuostá, ekonomalaš vejolašvuođat ja dálkkádatrievdamat. Dat mii álo lea guovddážis álgoálbmotnissoniid ektui leat sin rahčamušat eatnamiid ja čáziid ovddas, nissoniid vejolašvuohta eatnamiidda ja luondduriggodagaide, ja riekti beassat oassálastit mearrádusproseassain juohke dásis mii lea juoga mas nissonolbmot dávjá olgguštuvvojit. Maiddái riekti friddja ja ovdagihtii diehttevas mieđiheapmái ja Álgoálbmotjulggaštus, deattuhuvvui ja got stáhtat implementerejit dan. Dasa lassin lei sáhka rievttis beassat eallit veahkaválddálašvuođa ja vealaheami haga.

Empowerment álgoálbmotnissoniidda mearkkaša ahte sin njuolggusvuođat vuhtiiváldojit, eareliiggánit prinsihppa Friddja ja ovdagihtii diehttevas mieđiheami birra, ja oassálastin mearrádusproseassain juohke dásis. Stáhtat fertejit implementeregoahtit daid rávvagiid mat juo gávdnojit ON:s. Lea maid dehálaš searvadahttit álgoálbmotnissoniid go iešguđet policyt ja prográmmat galget ráhkaduvvot.

Álgoálbmotnissonat leat dat geat sirdet kultuvrra ja árbedieđu viidáseappot boahtte bulvii. Álgoálbmotnissoniid máhttu lea hui mávssolaš, daningo go sis leat olu čovdosat dasa got ovdáneapmi sáhtášii leat bissovažžan, omd. dálkkádatrievdamiid ektui ja biologalaš girjáivuođa ja ekovuogádaga ektui. Álgoálbmogat ellet dávjá dain guovlluin gos dálkkádatrievdamat garrasepmosit časket, ja gos álgoálbmogat leat hálddašan eatnamiid ja čáziid buolvvaid čađa.

Olu álgoálbmogat gillájit geafivuođa, dearvvašvuođaváttuiguin ja veahkaválddálašvuođain mánáid ja nissonolbmuid vuostá. Lea dehálaš ahte eat oro jávohaga daid birra. Álgoálbmogat gillájit dávjá maid historjjálaš traumaiguin, ja bártidit sisabáhkkejeddjiiguin ja ávkkástallanindustriijain iežaset guovlluin, mat sáhttet lasihit vahágiid ja veahkaválddálašvuođa. Álgoálbmotnissonat gáibidit dán veahkaválddálašvuođa bissehuvvot.

CSW:s bajidedje oallugat jiena ja gáibidedje álgoálbmotnissoniid dili vuoruhuvvot.

Mun anán váidalahttin dan ahte loahppadokumeanta ii atte nannoset doarjaga álgoálbmotnissoniidda ja mánáid eananvuoigatvuođaáššiin.

Marie Persson Njajta
Sámedikki ovddasteaddji ON Nissonkommišuvnnas CSW61  New Yorkas

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2017-04-03

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter under regeringen.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?