tisdag 22 oktober 2019

Elsa Laula – sámi nissonovddasmanni

100 jagi maŋŋelgo Elsa Laula rahčagođii vuostálastit stáhta sámepolitihka ja čohkkii sámiid riikkarájiid rastá, de oažžu son viimmat dan fuomášumi maid ánssáša. Su riegádanbeaivi skábmamánu 29 b. šaddá almmolaš sámi levgenbeaivin. Dan bohtet sámediggeparlamentarihkkárat Davviriikkain mearridit go gávnnadit Tråantes guovvamánu 7 b. 2017.

Elsa Laula lei sámi ovddasmanni 1900-logu álggus. Son válljejuvvui jagi 1904:s ”Sjeltie, Vualtjere ja Liksjoe sámiid” ságadoallin, ja vulggii Stockholbmii muitalit Gonagas Oscarii II man váttis dillái sámit ledje gártan go bággehalle máksit sáhkuid gilvinráji bajábealde.

1800-logu loahpas lei dat oaidnu ahte sámit heivejedje dušše boazobargguide ja sii eai sáhttán gul ealihit iežaset ieža láhkái. Sámit ledje dego mánát main stáhta fertii vára váldit. Danin válddii stáhta sis eret visot iešmearridanválddi, ja ásahii ee. lappefogdadoaimma mii mearkkašii ahte lappefogdat galge čoavdit riidduid ođđaássiid ja boazosámiid gaskka. Das čuožžilii suodjárdilli mas stáhta lei hovdejeaddjin. Ruoŧŧelaččat dihte mielasteaset buoremusat maid sámit dárbbahedje ja eai, ja jus sámit vuosttildedje dan de atne sin mánnálažžan ja ovttageardánin. Jagi 1886 boazodoallolágas čielgasit vuhtto got ruoŧŧelaččat oidne ”duohta sámi kultuvrra”.

Elsa lea sihke sánálaš ja guovttegielat ja danin válljejit iežát su dávjá ságadoallin – muhto son šaddá maid gierdat soaibmamiid ja sealggabealságaid sihke čoahkkimiin ja aviissain. Son hástala válddi, ja váldá ieš saji dakkár áiggis go nissonolbmuin ii leat jienastanriekti ge. Siri Broch Johansen čállá ge girjjistis Elsa Laula Renberg – Historien om samefolkets stora Minerva – ahte su vuostálaste sihke dainna go lei sápmelaš ja maiddái dainna go lei nissonolmmoš.

Son lei erenoamáš olmmoš, oinnii guhkkelii go iežát ja máhtii ovdanbuktit jurdagiiddis sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.

Son čálii girjjáža dege pamfleahta ”Inför lif eller död” mii lohkkui čudjosit Ruoŧa riikkabeaivvis 1918:s. Vissásit illosii son go dan gulai, dát nággáris nisu guhte dávjá gárttai diggot go ii čohkkán jaska ja kompromissen. Muhto gii son duođai lei?

Elsa Stina Larsdotter Laula riegádii Kristina Laula ja Lars Thomasson Laula njealját mánnán skábmamánu 29 b. 1877. Son bajásšattat geafes dilis Gäjkas, Vualtjeres. Mánnávuođaruovttus lei unna gievkkanaš, feaskkir ja gámmir ja doppe orro logenár olbmo. Son váccii Lappmišuvnna internáhttaskuvllas Bäckselis golbma jagi 1888-1891. Skuvlamánát lávejedje orrut báikki olbmuid luhtte ja besse ruovttus finadit guovtte háve jagis, ja muhtomin soite váhnemat fitnat mánáideaset luhtte,

Go Elsa lei ovcci jagi de šattai su áhčči Lars giddagassii go galggai leat suoládan gusa. Son ii suitán máksit sáhku maid gáibidedje, ja su opmodagas ledje meroštallan árvvu leat 9 kruvnno. Laula-veahka oaččui árvideames veahki iežá sámiin ja maid doarjaga ng. ”fattigkassas” mii lei ruhtabinnáš geafesolbmuide. Siidaguoimmit eai dáidán ilmmuhit gos Laula- veaga bohccot ledje vai daid eai váldán sáhkkun.

1892 lei goavvi. Laula- veahka ii birgen šat boazodoalus ja álggii dállodoaluin iežas vearroeatnama nalde, maid atne iežaset eanamin ja man gohčodedje Kanaan. Dalle čuožžilii riidu ođđaássiiguin go sámiin han ii lean lohpi gilvit eatnama eai ge sis lean báhpirat ortnegis. Suoidnemánu 1899 galggai riidu dikki ovdii, muhto Elsa áhčči ja su gávccijahkásaš viellja hohkkaneigga beaivvi ovdal dikki. Jagi maŋŋel lei Elsa eadni Kristina mielde dan sáttagottis mii vulggii gonagasa lusa váidit 1898 boazoguohtunlága.  Boazosámiin gáibiduvvui dalle sáhkku jus bohccot guhto gittiin gilvinráji bajábealde. Son oaččui de gonagasas reivve mii attii sutnje njuolggusvuođa ássat ja geavahit Kanaan-baikki nu guhká go elii. Son lea duođai leamaš ovdagovvan nieidasis Elsai!

Jagi 1901:s válddii sápmelaš Hans Magnus Nilsson ovdan sámiid rievtti atnit eanandoalu reivves maid sáddii gonagassii. 1904:s dollejedje Torkel Tomasson, Elsa Laula ja Johan Enok Nilsson Stockholbmii deaivat gonagasa ja ovddastit Sjeltie, Liksjoe ja Vualtjere sámiid áššiid. Elsa Laula birra čállet aviissain ja son oahpásmuvvá Fredrika Bremer-searvvi olbmuiguin. Stockholmma aviissat čállet ahte Elsa lea árjjalaš, aktiiva ja sánálaš. Son máhttá sárdnut olbmuide ja lea čeahppi hukset fierpmádaga, erenoamážit dáččaid gaskka.

Borgemánus 1904 vuođđuduvvo Lapparnas Centralförbund ja Elsa válljejuvvo jođiheaddjin. Seammás deaddiluvvo Elsa pamfleahtta dege dáisttačála 6000 eks ja sáddejuvvo riikka aviissaide. Mánu maŋŋel vuođđuduvvo Faepmie sámi searvi ja mánu dan maŋŋel Deartná sámi searvi. Elsa čilge čállosis ahte sámiid váttisvuohta lea koloniseren ja čoavddus dasa lea organiseren.

Elsa lihkostuvvá bures ja sárdnu rahpasit, ja dat buktá sihke vuostálastima ja heajos miela erenoamážit Västerbottenis. Aviisa Umebladet ciellá Elsa ”lappflickan” ja ahte son lea gárvodan ”fantasidräkt klädd kvinna”. Son dáiká, lea iešbuorre ii ge láhtte vuohkkasit. Su sártniid navdet duššisáhkan. Dat dievddut geat suinna ákkastallet leat fas áššálaččat ja lotkadat. Umebladet čállá ahte Sjeltie márkaniin lea vuorraset sámi nisu guhte cuiggoda Elsa ja lohká su šaddan ilá iešbuorren, ja muittuha su ahte ii galgga guorosseahkaid ceakkuhit.

1907 sirdá Elsa Norgii, soaitá danin nai vai beassá vuoiŋŋastit riidduin. Son náitala Thomas Persson Toven, molsu nama Renbergii, ja bisána dohko. Son joatká politihkkemiin norgga bealde. Thomas orru leamaš ođđaáigásaš dievdu. Son maid beroštii politihkas, ja lei veahkkin vai Elsa sáhtii bargat sihke politihkain ja ruovttu doallat. Elsa lei maid mielde boazobarggus ja riegádahttá guhtta máná. Muhto maiddái norgga bealde šaddet riiddut.

1916 mearrida Brurskankens samiska kvinnoförening lágidit stuoračoahkkima Tråantes guovvamánu 6 b. 1917. Elsas ledje leamaš lossa jagit go su boarráseamos bárdni jámii tuberkolosain, muhto son váldá goitge badjelasás organiseret ja čađahit dán čoahkkima mii historjjálaččat lea šaddan deháleamos dáhpáhussan su politihkalaš eallimis.

” Borgemánu 13 b. 1929 cealká Elsa báhččagit ovtta jearahallamis Nordlands Tidning-aviissas: ”Golmma háve lean leamaš gonagasšloahtas Stockholmmas ovddasteame sámiid áššiid. --- Lean viggan organiseret sámiid oktan álbmogin. Muhto ii dat mana. Sii dáhttot eallit iežaset máilmmis.”

1931 giđa jápmá Elsa Laula tuberkolosas, 54 jagi boarisin. Son vásihii olu sealggabealsárdnuma ja sivahallamiid, ja seahkanii olu riidduide go elii. Son ii lea mihkke bassi olbmuid. Muhtumat sutnje liikojedje ja muhtumat eai ollenge. Beroškeahttá das de lei son erenoamáš ja gievrras nisu.

Fatmomakke sámi searvvi 75- jagi ávvučállagis čuožžu: ”Muhto niehku sámi ovttastumi birra ain eallá. Ealáhusat ja kultuvra, guokte beali seamma áššis, sámi identitehta čuoččuheapmi ja sámiid boahtteáigi joavkun mas lea sierra kultuvra ja sierra giella, ja nanu mielmearridanváldi iežas guovllus.”

Gáldot:

”Elsa Laula Renberg – Historien om samefolkets stora Minerva” av Siri Broch Johansen.

”Fatmomakke sameförening 1904-1979”. Ávvučála.

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2017-02-01

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?