onsdag 20 november 2019

Raporta sámiid psykososiála dearvvašvuođa birra

Sámedikki prošeaktajođiheaddji Petter Stoor lea dál válbmen raportta sámiid psykososiála dili birra. Dán barggus lea son kárten, guorahallan ja váldán ovdan dieđuid sámiid dearvvašvuođadili birra. Raporttas leat maid olu evttohusat doaimmaide mat sáhttet buorebut deavdit Ruoŧa stáhta geatnegasvuođaid sámiid dearvvašvuođadili ektui.

Dutkamat ja váilevaš máhttu
Dát raporta váldá ovdan daid dieđuid mat gávdnojit (dieđalaš dieđuid ja iežá dieđuid), ja čilge gokko váilot dieđut maid berre dutkat. Raporttas evttohuvvojit maid doaimmat mat sáhtále buoridit sámiid psykososiála dearvvašvuođa, ja mat sáhttet deavdit ruoŧa stáhta geatnegasvuođaid sámiid guovdu dearvvašvuođasuorggis.

Ballet iežaset dearvvašvuođain
Olu sámit baladit iežaset psykososiála dearvvašvuođadiliin. Dat ballu sáhttá guoskat iežas psyhkalaš  dillái, iešsoardimii, vealaheapmái, nuorra sámiid máŧolašvuhtii nannet sámi identitehta, psyhkalaš dearvvašvuođadikšui mas váilu sámi giella- ja kulturgealbu, ja daidda negatiiva váttuide maid sisabahkkemat ja meahcieallit dagahit boazodoalus. Mearkkaša go dát ahte sámit vedjet heajubut go iežá olbmot Ruoŧas?

Ovdamearkkat
Oanehaččat daddjon de lea máhttovuođđu nu heitot ahte lea váttis diehtit got ”dábálaš” sápmelačča dearvvašvuođadilli jurájuste lea. Dat dutkamušat mat gávdnojit geažuhit goitge ahte lea heitot. Dá leat muhtun ovdamearkkat:

  • Eanet go juohke nubbi nuorra sámi nissonolmmoš lohká iežas jurddašan iešsoardinjurdagiid.
  • Juohke goalmmát nuorra sámi boazovázzi lea duođaš jurddašan dahje áigon iežas soardit.
  • Guovttis viđa boazosámi dievddus raporterejit ahte rahčet klinihkalaš garra baluin. Dát lohku lassána juohkenubbái gaskaahkásaš boazosámi dievdduid gaskka.
  • Nuorra sámi nissonat eai leat čuovvolan ”ođđaáigásaš” (liberála) juhkanvieruid liikka olu go ruoŧelaš nissonat, muhto eanebut boazosámi dievdduid gaskka juhket ila olu jus buohtastahttá ruoŧelaš dievdduiguin.
  • Dat oassi nuorra rávis sápmelaččain geat leat ”rámis iežaset duogážiin” (83 %) leat prinsihpas seamma oassi go sii geat muhtomin dahje dávjá dovdet ahte ”šaddet čilget dahje bealuštit iežaset kultuvrra” (82 %), ja sullii juohkenubbi nuorra sápmelaš lea dovdan čearddalaš vealaheami.
  • Dovdat čearddalaš vealaheami mielddisbuktá heajut psykososiála veadjima, ja stuorit vára iešsoardinplánaide (nuorra sámiid gaskkas) ja heajut dearvvašlaš eallinkvalitehta (sámi skuvlanuoraid gaskkas).
  • Dovdat čearddalaš vealaheami lea eanet dábálaš sámiid gaskkas geain lea nanu sámi identitehta, ja dan sáhttá dulkot nu ahte bajásšaddi sámit muhtun muddui bággehallet assimilerejuvvot vai garvet vealaheami ja psyhkalaš váttuid.
  • Boazosápmelaččat muitalit alddiineaset unnit luohttámuša buohccidikšosuorgái (vuođđobuohccidikšui ja psykiatrijii) go iežá norrbottenhasat, ja sivvan dasa lea árvideames go dikšosuorggis lea váilevaš sámi giella- ja kulturmáhttu.

- Vaikko sámi servodat ja sámi kultuvra Ruoŧas lea nanus, de leat dán raportta deattuhan dearvvašvuođaváttuid ja váigatvuođaid, muitala Petter Stoor. Mu áigumuš dáinna raporttain lea ahte sihke sámit, dutkit, dearvvašvuođa- ja buohccidikšobargit, politihkkárat, áššedovdit ja iežát geat beroštit dáin áššiin sáhttet lohkat ja ipmirdit raportta.

Evttohusat doaimmaide
Maid sáhttá Ruoŧŧa dahkat divvun dihte daid váilevašvuođaid mat leat? Muhtun doaibmaevttohusat leat ahte ásahit sámi dearvvašvuođaguovddáža, ja ahte Sámediggi oažžu mandáhta ja resurssaid bargat dearvvašvuođaáššiiguin. Ráđđehus sáhttá doarjut bealátkeahtes sámi duohtavuođakommišuvnna ásaheami. Dearvvašvuođasuorggis sáhttá loktet kultuvrralaš ja gielalaš dási jus dikšobálvalusat Sámis geavahit daid sámi giella- ja kulturresurssaid mat gávdnojit, ja buoridit iežá dikšobargiid máhttodási.

- Dán raporttas evttohuvvojit doaibmabijut ja sámi dearvvašvuođa ektui sávvá Sámediggi ahte dát raporta buorida min dearvvašvuođabálvalusaid, ja ahte dat rahpá čalmmiid dasa maid heivvolaš kultuvrralaš buohccidikšu duođaid mearkkaša, čilge Sámedikki hálddahushoavda Anja Taube.

Referánsalistu ja tabeallat
Raporta gávdno vuos dušše ruoŧagillii. Das gávnnat refereansalisttu ja tabeallaid sierra dearvvašvuođasurggiide, ja dat lea buorre veahkkin jus háliidat eambbo čiekŋudit dáidda áššiide. Sámediggi lea geigen raportta sámiid psykososiála dearvvašvuođa birra Sosiáladepartementii.

© Sametinget 2019
Uppdaterad: 2019-06-13

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenySametinget
MenySametinget
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?