Suoma Sámedikki rahpan Anáris
Dál lea Suoma Sámediggi rahpan ođđa doaibmaáigodaga. Ođđa doaibmabáji presideanta lea Tiina Sanila-Aikio. Ruoŧabeal guossit rahpandilálašvuođas geassemánu 15 b 2016 leigga stivrraságadoalli Håkan Jonsson ja hálddahushoavda Anja Taube.
Sámedikki ođđa doaibmaáigodat lea 2016-2019. Rahpandilálašvuohta álggahuvvui ekumenalaš ipmilbálvalusain Anára sámi girkus. Dasto jotke doalut Sajos kulturguovddážis. Doppe dolle Norgga sámediggepresideanta Aili Keskitalo, Ruoŧa Sámedikki stivrraságadoalli Håkan Jonsson, Justitiedepartemeantta ráđđehusráđđádalli Satu Kaskinen ja Sámiráđi jođiheaddji Aile Javo sártniid.
Rahpandilálašvuođas oassálasttii maiddái Hjalmar Dahl guhte lea Inuit Circumpolar Council (ICC) presideanta. ICC lea riikkaidgaskasaš NGO-organisašuvdna mii álggahuvvui 1077, ja mii ovddasta sullii 160 000 inuihta árktalaš guovlluin Ruonáeatnamis, Kanadas, Alaskas ja Tjuktjis Ruoššas.
Suoma sámediggeválggain eai jienas bellodagaid muhto persovnnaid. Suoma sámedikkis leat 21 áirasa. Sápmelaččain lea vuođđolága jelgii duohta iešstivrejupmi Suoma riikkabeaivvi mearrádusa vuođul mii dahkkui 1996:s. Vuođđoláhkasuodji nanne sámiid sajádaga álgoálbmogin, ja sin rievtti doalahit iežaset giela ja kultuvrra, Suoma ráđđehusvuođus lea paragráfa mii cealká: ”Sámiide álgoálbmogin, galgá lágavuđolaččat sihkkarastojuvvot kultuvrralaš autonomiija sin ruovttuguovllus dain áššiin mat gusket sin gillii ja kultuvrii.”
Gielalaš ja kultuvrralaš iešheanalašvuođas ferte leat sisdoallu maiddái dain ”dábálaš” lágain, mii ii leat vel ollásit ollašuvvan. Sámedikkis leat unnán doaimmat, ja Suoma stáhta juolluda unnit ruđa Sámediggái go dan maid Ruoŧŧa dahká.