söndag 20 augusti 2017
Stáhtadiehtti Ulf Mörkenstam ja diktoránda Ragnhild Nilsson Stockholmma universitehtas logaldallaba. Govven: Marie Enoksson.

Sámediggejienasteaddjit ja Sámediggi

Stáhtadiehtti Ulf Mörkenstam, Stockholmma universitehtas ovdanbuvttii duvle ovttas doktoránddain Ragnhild Nilssoniin muhtun bohtosiid válgaiskkadeamis maid dagaiga 2013:s.

Válgaiskkadeapmi

Jus galgá leat demokráhtalaš bellodatsystema, de ferte gávdnot gilvu. Bellodagat fertejit diehtit makkár olbmot sin dorjot vai sáhttet doalahit daid jienasteaddjin ja vai geasuhit ođđa jienasteddjiid bellodahkii. Dákkár iskkadeapmi ii leat ovdal dahkkon. Iskkadeamis maŋŋel 2013 válggaid deattuhuvvui válgaoassálastin, bellodatválga, guottut ja oainnut, politihkalaš diehtojuohkin ja media, ja institušunála luohttámuš. Dutkit jearahedje sohkabeali, agi, sosioekonomalaš dili, siviila dili, sámegielmáhtu, sosiála integrašuvnna sámi servodagas jnv, guorahallan dihte válljenjoavkkuid erohusaid. Omd. lea dat bellodat mas leat eanemus allaoahppan sámit Min Geaidnu. Stuorimus oassi sámegielat jienasteddjiin leat Guovssonásttis, Sámiid Riikkabellodagas, Min Geainnus ja Samernas bellodagas.  

Válgaoassálastin

Válgaoassálastin maŋemus sámediggeválggain Ruoŧas lei 54 %. Ruoŧa sámediggeválggat eai leat oktanis iežá válggaiguin. Norgga sámediggeválggain 2013:s lei válgaoassálastin olles 67 %. Mörkenstam jáhkká ahte dát alla lohku Norggas árvideames vuolgá das go sámediggeválggat leat seamma beaivvi go stuoradiggeválggat. Go válgaoassálastin Ruoŧas ii leat stuorit de sáhttá sivvan leat dat ahte sámit čálihit jienastuslohkui sierra ákkaiguin. Muhtun danin go berošta politihkas ja háliida váikkuhit, nubbi ges go hálida ovdanbuktit iežas sámi identitehta ja soaitá maid dáningo meine gáibidit  njuolggusvuođaid.

Iešguđet oainnut

Válljejeddjiid gaskka lea čielga erohus oainnuin. Lea dušše 21 % sis geat jienastit Jakt- och Fiskesamerna geat atnet ahte čearuin galggalii eanet váldi, ja Guovssonástti ja Sámiid Riikkabellodaga jienasteddjiin ges oaivvilda badjel 80 % ahte galggalii leat nu. 94 % Jakt- och Fiskesamerna jienasteddjiin atnet ahte sámit čearuid olggobealde galget beassat bivdit ja guolástit, muhto dušše 20 % Guovssonástti jienasteddjiin ja 23 % Sámiid Riikkabellodaga jienasteddjiin oaivvildit seamma. 50 % Jakt- och  Fiskesamerna jienasteddjiin oaivvildit ahte Ruoŧŧa galgá dohkkehit ILO 169. Min Geainnu, Guovssonástti ja Sámiid Riikkabellodaga jienasteddjiin atná badjel 90 % ahte ILO 169 galgá dohkkehuvvot. Iskkadeapmi čájeha maid ahte bellodatustibat leat oalle stáđđásat eai ge sii leaikkal molsso bellodaga.

- Bellodagain lea čielga stáđisvuohta, čielgaset go riikkabeaiveválggain. Eai leat nu olusat geat lonuhit bellodaga, lohká Ulf Mörkenstam.

Stáhta duppalpolitihkka

Lea čielga earru sámiid gaskka čearuid ja boazoealáhusa posišuvnna dáfus. Ulf Mörkenstam muitalii maid Israel Ruong čálii 1961:s Samefolket bláđis, ahte boazodoalloláhka lea bastilis niibi mii lea čuohppan sámi álbmoga iešguđet joavkkuide ja sirren daid mat lunddolaččat gulle oktii. Boađusin šattai ahte:

  • Sámit masse oamastanrievtti eatnamiidda ja čáziide
  • Boazodoalloriekti šattai privilegia maid stáhta juohká  
  • Iešguđet boazodoallovuogit šadde vuostálaga
  • Sámit iežá árbevirolaš ealáhusain gáhčče njuolggusvuođaid olggobeallái

Stáhta duppalpolitihkka lea aktiiva segregerenpolitihkka ja čielga assimilerenpolitihkka. Dat lea 140 jahkásaš árbi mainna sámi servodat ain šaddá gillát ja mii čielgasit oidno Sámedikki jienasteddjiin.

Moaitámušat

Eanas válljejeaddjit atnet Sámedikki dehálažžan, ja oaivvildit ahte Sámediggi ferte nannejuvvot ja oažžut eanet válddi eanangeavaheamis ja luondduriggodagaid ektui. Muhto válljejeddjiin lea hui unnán luohttámuš Sámediggái. Dušše 16 % jienasteddjiin jagi 2013 iskkadeamis lea stuora dahje hui stuora luohttámuš Sámediggái. Dat lea vel unnit go dain iskkademiin maid Sameradio/SVT Sápmi leat leamaš dahkan. Ulf Mörkenstam jáhkká dan leat buorren mearkan demokratiija dáfus. Seammás moitet jienasteaddjit maiddái Ruoŧa stáhta ja dan historjjálaš riiddu mii ain gávdno Ruoŧa stáhta ja sámi servodaga gaskka.

Institušunála fámohisvuohta

Sámedikkis lea duohta dilis hui unnán fápmu. Dan dihtet válljejeaddjit vaikko sis leat stuora vuordámušat Sámediggái. Go Sámediggi dalle ii nagot ollašuhttit áššiid de lassánit moaitámušat. Dutkit gohčodit dan dili mas Ruoŧa Sámediggi lea ”institušunála fámohisvuohtan”, go čujuhit Sámedikki institušunála ráhkkanussii, ja dasa ahte das lea nu unnán váldi.

- Sihke válgaoassálastimii ja Sámedikki luohttámuššii čuohcá sakka ahte Sámedikki váldi lea nu unni, lohká Ragnhild Nilsson.

Dutkit oidnet golbma váikkuhusa stáhta ráđđen- ja háddjenpolitihkas:

  • Kategoriijasirren
  • Váttis gáibidit njuolggusvuođaid oktasaš sámi jienain
  • Sámit ieža sivahallojit dainna ahte stáhta politihkka sámiid vuostá ii rievdda

Referáhta: Marie Enoksson

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2017-05-29

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

Följ Sametinget

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?