torsdag 15 november 2018

Sámi duohtavuođa- kommišuvdna

Jearaldagat ja vástádusat sámi duohtavuođakommišuvnna ásaheami birra.

1. Maid dahká duohtavuođakommišuvdna?

Duohtavuođakommišuvdna čohkke ja čilge veahkaválddálaš vásáhusaid ja vearrivuođaid maid olbmot leat gillán, ja buktá rávvagiid ja evttohusaid doaimmaide mat váikkuhivčče Ruoŧa sámepolitihka. Kommišuvdna berre guorahallat Ruoŧa stáhta veahkaválddálašvuođa sámiid vuostá ja sámiid olmmošnjuolggusvuođaid, ja maiddái evttohit heivvolaš doaibmabijuid mat njulgeše historjjálaš vearrivuođaid ja tráumá. Lea áibbas dárbbašlaš albma dárkilis guorahallamii mas váldá beaivečuovgga ovdii visot áššiid, vai Ruoŧŧa sáhttá divvugoahtit boares vearu gova sámiid ektui.
 

2. Mii lea erohus vilgesgirjjis ja duohtavuođakommišuvnnas?

Vilgesgirji lea dábálaččat dušše čilgehus das mii lea dáhpáhuvvan.  


Duohtavuođakommišuvdna:  
•  ferte čadnot buhtadeaddji ja ulbmillaš doaibmabijuide
•  galgá leat sorjjasmeahttun mandáhta ektui.
 

3. Manin dárbbašit sámi duohtavuođakommišuvnna?  
 

Dat veahkaváldi ja vealaheapmi maid Ruoŧa stáhta lea dagahan sámiide ja mii ain dáhpáhuvvá máŋgga suorggis, lea dávjá juoga maid mearrádusdahkkit ja almmolašvuohta ii oba dieđe ge. Riikkaidgaskasaš orgánat dego ON ja Eurohpáráđđi, cuigejit jámma ahte Ruoŧŧa ii doahttal sámiid njuolggusvuođaid ja ahte vealaheapmi váikkuha sámiid dillái. Vealahanáittardeaddji ja Sámediggi leat cuigen ahte lea dárbu nuppástuhttimii, ja leat ohcalan doaimmaid maiguin čájeha vuostehágu ja maiguin loahpaha koloniála árbbi ja vealaheaddji struktuvrraid. Maiddái sámi organisašuvnnat leat máŋgii lokten dán ášši.
 

4. Ii go Ruoŧŧa leat juo oktii ovdal bivdán sámiin ándagassii?

Juo, jagi 1998:s bivddii dalá eanandoallo- ja sámeministtar Annika Åhnberg ráđđehusa bealis ándagassii das got stáhta lea meannudan sámiiguin historjjá čađa. Dat ándagassii átnun ii buktán ođđa politihka, vaikko unnitlogureforbma lea addán veahá stuorit máŧolašvuođa seailluhit ja váldit ruovttoluotta sámegielaid. Ministara ándagassii átnun sáhttá leat buorre muhto sánit eai buvtte makkárge nuppástuhttima jus dat leat dušše guoros sánit. Ovttaskas olbmuin sáhttá leat buorre máhttu sámiid historjjá ja dili birra, muhto mearrádusdahkkit ja almmolašvuohta dihtet unnán das got Ruoŧŧa lea láhtten sámiid vuostá historjjálaččat.
 

5. Gávdno go dihto málle got duohtavuođakommišuvdna galgá čađahit iežas barggu?

Ii gávdno. Muhto leat olu iežá riikkat gos leat leamaš bargan duohtavuođakommišuvnnaiguin ja soabadankommišuvnnaiguin. Iešguđet riikkat leat iešguđet ládje nammadan kommišuvnnaid, dat leat leamaš iešguđet sturrodagas ja bargan máŋgga iešguđet vugiid mielde. Mii sáhttit váldit ovdamearkka dain, ja dasto hutkat dakkár bargovuogi mii heive sámiide ja Ruŧŧii.
 

 6. Galgá go Sámediggi čađahit barggu duohtavuođakommišuvnnain? 

Ii, muhto Sámedikki stivra bargá ovttas Vealahanáittardeddjiin ja Vaartoe – Sámi dutkanguovddážiin buoridit sámiid eavttuid gáibidit Ruoŧa ásahit duohtavuođakommišuvnna.

© Sametinget 2018
Uppdaterad: 2018-10-23

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenyPolitik
MenyPolitik
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?