måndag 24 januari 2022

Unnitloguođastus

Láhka našuvnnalaš unnitloguid ja unnitlogugielaid birra (Unnitloguláhka) (SFS 2009:724) lea guston Ruoŧas ođđajagimánu 2010 rájes. Láhka čilge makkár rievttit unnitloguálbmogiin leat olles riikkas ja maiddái suomagiela, meängiela ja sámegiela hálddašanguovlluin.

Buot vihtta našuvnnalaš unnitlogu fátmmastuvvojit ođđa lágas. Eiseválddit leat geatnegahtton dieđihit unnitloguide vuoigatvuođaid birra mat leat gustovaččat ođđa lága mielde. Servodagas lea maid sierra ovddasvástádus suodjalit ja ovddidit našuvnnalaš unnitlogugielaid. Son gii gullá našuvnnalaš unnitlohkui galgá oažžut vejolašvuođa oahppat, ovddidit ja geavahit iežas giela, ja seailluhit ja ovddidit iežas kultuvrra Ruoŧas. Mánáin lea riekti beassat ovddidit iežaset kultuvrralaš identitehta ja unnitlogugiela.

Visot gielddat ja iežá eiseválddit leat geatnegasat juohkit dieđuid unnitlogujoavkkuide sin njulgosiid birra. Dat leat maiddái geatnegasat suodjalit unnitloguálbmogiid giela ja kultuvrra, ja mánáid ja nuoraid riekti beassat ovddidit iežaset giela ja kultuvrra lea erenoamáš dehálaš. Gielddat ja iežá eiseválddit galget maid addit unnitlogujoavkkuide váikkuhanválddi daid áššiin mat sidjiide gusket.

Suomagiela, meängiela ja sámegiela hálddašanguovllus galget gielddat fállat boarrásiiddivššu unnitlogugillii. Sii geat háliidit geavahit unnitlogugiela go váldet oktavuođa gielddain galget beassat dan dahkat njálmmálaččat ja čálalaččat.

Ođđajagimánu 1 beaivvi 2019 rájes leat gielddat geatnegahtton mearridit ulbmiliid ja njuolggadusaid iežaset unnitlogupolitihkalaš bargui, ja dat galget addot dan eiseváldái mas lea ovddasvástádus čuovvolit lága. Unnitlogulága § 17 lea ođastuvvon ja dat cealká ahte mearrádusat ovdaskuvlla ja iežá pedagogalaš doaimma birra suomagillii, meängillii ja sámegillii gávdnojit skuvlalágas (2010:800) 8 kap. 12 a § ja 25 kap. 5 a §.

Ráđđehusa unnitlogupolitihkalaš strategiija oanehaččat:

  • Sihkkarastit ahte čuovvut Eurohpáráđi unnitlogukonvenšuvnna buorebut
  • Buorebut čuovvut čađaheami unnitlogupolitihkas
  • Eastit vealaheami našuvnnalaš unnitloguin
  • Nannet našuvnnalaš unnitloguid iešfámu ja váikkuhanfámu
  • Ovddidit seailluheami našuvnnalaš unnitlogugielain


Sámegiela hálddahusguovlu lea sámiin lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela go sis lea oktavuohta eiseválddiiguin. Lea maiddái riekti oažžut ovdaskuvlaoahpahusa ja boarrásiiddivššu mealgadii sámegillii. Dát gielddat ožžot stáhtadoarjaga lassigoluide. Maiddái eará gielddat sáhttet searvat iešdáhtolaččat.


Hálddahusguovllu olggobealde lea sámiin riekti geavahit sámegiela go lea oktavuohta eiseválddiiguin jus lea bargi gii sáhttá gieđahallat ášši ja gii hálddaša sámegiela. Lea maiddái riekti boarrásiiddivššu jus gielddas lea giellamáhtolaš bargoveahka. Ovttaskas olbmuin lea álo riekti čálalaččat geavahit sámegiela Riikkabeaivvi áittardeddjiiguin, Justitiakansleriin, Dáhkádusgássain, Vearrodoaimmahagain ja Vealahanáittardeddjiin.

Sámedikkis ovttas leanastivrrain Stockhoalmma leanas lea ovddasvástádus dárkkistit got unnitlogupolitihkka čađahuvvo. Mii galgat ráđđeaddima ja diehtojuohkima bakte veahkehit eará eiseválddiid. Mii galgat maiddái ráđđádallat guoskevaš gielddaiguin, ráhkadit fierpmádagaid, identifieret dárbbuid ja buohtalastit hálddahusguovlluid viiddideami. Boađus galgá raporterejuvvot ráđđehussii ja maiddái leahkit vuođđun boahttevaš doaibmabijuide.


Sámediggi ja Stockhoalmma leana leanastivra galgaba čađahit doaibmabijuid vai lokte máhtu ja diđolašvuođa našuvnnalaš unnitloguid birra ja Ruoŧa álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid birra. Sámediggi doaimmaha ruovttusiiddu našuvnnalaš unnitloguid birra. Čujuhus lea www.minoritet.se

Sámediggi galgá mearridit ulbmiliid sámi giellabargui. Riikkabeaivi ja ráđđehus hábmejit oppalaš ulbmiliid, muhto Sámedikkis lea ovddasvástádus ulbmiliid hábmet siskkáldas sámi giellabargui.

Našuvnnalaš unnitloguin lea váikkuhanriekti. Erenoamáš dehálaš lea ráđđádallat báikkálaš dásis, danin doppe go leat nu ollu mearrádusat mat gusket ovttaskas olbmuide. Organisašuvnnat mat ovddastit našuvnnalaš unnitloguid ožžot lasi  organisašuvdnadoarjaga nu ahte lea vejolaš hábmet doaibmi ráđđádallanvugiid hálddahusguovlluid siskkobealde.

Giellaguovddáš
Árjjálaš doaibmabijut leat dárbbašlaččat go galgá ealáskahttit našuvnnalaš unnitlogugielaid.
Lea vejolaš ohcat ruđa ealáskahttindoaimmaide omd. ISOF:s (Institutet för språk och folkminnen).

© Sametinget 2022
Uppdaterad: 2020-01-02

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenySpråk
MenySpråk
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?