torsdag 15 november 2018
människor

Sámi álbmotdearvvašvuohta

Maŋemus jagiid lea leamaš eanet sáhka sámi álbmotdearvvašvuođa birra. Muhtun dutkanprošeavttat leat cuigen got sámi álbmot veadjá ja makkár dilis sámi álbmotdearvvašvuohta lea.

Södra Lappland dutkanossodagas Vualtjeres (mii dál lea heaittihuvvon) lea leamaš dutkanprošeakta mas dutke vissis álbmotdearvvašvuođaváttuid sámiid gaskka. 1961-2000 jagiid buohtastahtii dutkkus 7 482 boazosápmelačča ja 34 239 sápmelačča boazodoalu olggobealde, Norrlándda siseatnama olmmošlogu vuođul mii dalle lei 144 930 olbmo. Nubbi dutkkus lei Upmi universitehta professor Lars Jakobssona dutkkus boazosámiid psyhkalaš dearvvašvuođas.


Gaskamearálaš eallinahki
Ruoŧelaččaid ja sápmelaččaid eallinagis ii leat nu stuora vealla (70-80 jagi). Sámiid eallinahki lea alladeabbo jus buohtasta iežá álgoálbmogiiguin geain lea dábálaččat gaskal 50 ja 60 jagi.

Borasdávda

Jus buohtasta iežá olbmuiguin de lea Norrlándda-olbmuin veahá vuolleget várra jápmit borasdávddain, sámiin lea vel unnit ja boazosámiin, eareliiggánit dievdduin lea unnimus várra jápmit borasdávddain. Muhto lea okta borasdávda mii lea eanet dábálaš sámiid gaskka go ruoŧelaččaid, ja dat lea čoavjeborasdávda. Dutkit leat gávnnahan ahte sámiin lea 50-70 % stuorit várra jápmit čoavjeborasdávddas, muhto várra unnu áiggi vuollái. Lea unnit várra oažžut borasdávdda gassačoallái, geahppáide ja prostátai. Eai leat gávdnan stuorit vára buohccát leukemiijain dahje guoggomasráksáborrosiin, muhto dat lea lassánan dan mađi ahte ii sáhte oalát garvit tjernobyl-ákka.

Váibmo- ja varrasuotnavigit
Dutkanprošeakta čájeha ahte sámi álbmogis unnán jápmet váibmo- ja varrasuotnavigiiguin, muhto ilá olu sámi nissonat (12 %) jápmet daiguin. Sámi nissoniin lea 25 % stuorit várra dohppehallat váibmovihkái, ja 23 % stuorit várra oažžut stroke.

Riskabealit
Jáhkkimis lea eallinvuogis ja psykososiála beliin dadjamuš. Lea čájehuvvon ahte sámi nissonat lihkadit veahá unnit, ja boazosámi nissonat borret eanet buoiddi go iežá nissonat. Boazosámi nissonat vedjet heajubut psyhkalaččat. Sivvan dasa sáhttet leat unnán sosiála doarjja, unnán intellektuála movttiidahttin ja stuora bargonoađđi. Nissonolmmoš dárbbašuvvo veaga boazodoalus, muhto ekonomiija dihte ferte nissonolmmoš dasa lassin dinet iežá bargguin. Boazodoalloveagain lea nissonolbmuin dávjá alit oahppu ja alit sisaboahtu go dievdoolbmos.

Dearvvašvuohta ja bargobirasriskkat
Boazobargu sáhttá leat várálaš bargu. Sámiin boazodoalu olggobealde ii leat gávdnon alit várra duššat, muhto boazosámiid gaskka lea várra 70 % stuorit. Skohterlihkuhisvuođain lea várra duššat 700 % alladet boazosápmelažžii. Dat mearkkaša ahte skohteriiguin lea leamaš jápminlihkuhisvuohta juohke goalmmát jagi 1980 rájes. Lápmašuvvamat leat mihá eanet go iežá gorutbargiin geat ásset doaresbealguovlluin. Fysalaš riskabealit leat lihkohisvuođat meahccevuojániiguin, niibebárttit, bárttit boazobarggus ja sparaidahttinlápmašuvvamat.

Hui várálaš bargu
Eanandolliide ja snihkkáriidda lea stuorit várra gillát lihkohisvuođa barggus, muhto boazobargit eai leat mielde našuvnnalaš statistihkas mii raporterejuvvo bargobirasdoaimmahahkii. (Nu got iežá fitnodatdolliiguin nai de eai raporterejuvvo dat bargobirasdoaimmahahkii ja danin eai gávdno statistihkas.)

Eallinkvalitehta
Eallinkvalitehtadutkkus čájeha ahte sámi dievddut dovdet buoret eallinkvalitehta boazodoalloservodagas go nissonolbmot. Dábálaš lea ahte nuorra, dearvvaš, lášmes dievdoolmmoš guhte garrasit bargá bohccuiguin ja gii lea ovdáneame atná boahtteáiggi čuovgadin. Nissonolmmoš gii dovdá alla eallinkvalitehta lea dávjá boarráset, sus leat olu rátnát, dearvvaš veahka, lea duhtavaš bargodiliin ja dovdá ahte hálddaša ja eallá buori eallima.

Uhkádus boazodollui  
Dutkkus vuoseha ahte guokte stuorimus uhkádusa boazodollui lea meahceeallit (25 %) ja gilvu luondduriggodagaid nalde (43 %). Dasto namuhit siskkáldas riidduid, sámepolitihka, dálkkádatmuktimiid, doaibmagoluid, biergohattiid ja servodaga guottuid sámiid vuostá.

Ii gávdno sámi dearvvašvuođadikšu
Dábálaš buohccidivššus ii gávdno sierra dikšu sámiid várás. Danin lea dávjá nu ahte olbmot eai oza veahki. Boazobargi sáhttá atnit unohassan jus omd. doavttir gieldá su skohteriin vuodjit. Lea váttis čilget iežas eallindili buohccidivššáriidda geain ii leat veaháge máhttu sámi kultuvrras.

Psyhkalaš dearvvašvuohta
Dutkan ja jearahallamat sámiiguin Västerbottena, Härjedalena ja Jämtlándda čearuin vuosehit ahte nissonolbmot sáhttet dovdat dili lossadeabbon ja sis lea eanet streassa. Nissonolbmot leat dienasbargguin muhto sis leat goitge stuora ovddasvástádus boazodoalus mii dagaha váttisvuođaid bárragottiide. Nissonolbmuide lea almmotge álkit ohcat veahki, dávjá váibmo- ja varrasuotnavigiid geažil.

Riidoáššit
Psyhkalaš dearvvašvuođa ektui namuhit olbmot dávjá dáid riidoáššiid:
• Ekonomiija (boazolohku, gilvu)
• Gulahallan čearus, jávohisvuohta (váilevaš gulahallan)
• Barggu organiseren, bargojuohku
• Sohkabealrollat/dásseárvu
• Oktavuohta stuoraservodahkii (olggušteapmi, hearkkes dilis leat)
• Buolvvaid gaskavuođat (vuorraseappot eai atte saji nuorabuidda)
• Meahceeallit
• Alkohola
• Bearašhuksehus (go sávvá gávdnat sámi beallelačča muhto ii leat menestuva)

Positiiva bealit
Positiiva bealit psyhkalaš dearvvašvuhtii lea sámi identitehta, ráhkisvuohta bohccui/lundui (ealibiidda, guovlluide), servvolašvuođadovdu, sohka ja dearvvašvuohta. Nanu sohkabáttit sáhttet leat ávkin ja hehttehussan. Dat sáhttet bágget olbmo heivehit iežas veaga ja soga árvvuide, ja ahte mánát galget joatkit boazodoalus ja nu viidáset.

Visar sidorna 1 till 18 ( av 18 )
«1»
© Sametinget 2018
Uppdaterad: 2016-02-16

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

 

MenySametinget
MenySametinget
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?