söndag 5 april 2020
Girjás čearu ságadoalli Matti Berg. Govven: Marie Enoksson

Duopmu diggerievttis: Girjás čearru oamasta akto bivdo- ja guolástanrievtti

Váhčira diggeriekti celkkii duomu Girjás čearu vuosttašgáibádusa jelgii: Čearru oamasta akto bivdo- ja guolástanrievtti čearu eatnamiin. 

Váhčira diggeriekti almmuhii duomu guovvamánu 3 b 2016 dii. 11.00. Diggeriekti guorrasa Girjás čearu vuosttašgáibádussii. Girjás čearus lea stáhta ektui aktovuoigatvuohta smávvafuođđobivdui ja guolásteapmái. Girjás čearus lea riekti juolludit bivdolobi čearu eatnamiin vaikko stáhta ii dasa mieđit, ja stáhta ii oaččo addit bivdo- ja guolástanrivttiid dán guovllus.

Čearu miellahtut ja iežá sámit geat ledje čoahkkanan Váhčira diggeriektái gullat duomu leat ilolaččat, hirpmahuvvan ja buoremielas. Dát lea oassevuoitun guhkes proseassas mii álggii 2009:s. Muhto duopmu ii boađe fápmui ovdalgo dan ii šat mana guoddalit. Sáhttá ádjánit unnimusat guhtta jagi jus stáhta guoddala dasságo ášši olle Alimus duopmostullui.

Duopmár Niklas Lind čilgii manin duopmu lea leamaš maŋiduvvon guovtte háve. Riekti lea hui dárkilit guorahallan čálalaš duođaštusaid, olu čállosiid, doavttirnákkáhallamiid, guorahallamiid ja proposišuvnnaid maidda goappaš áššebealit leaba čujuhan, ja maiddái olu iežá materiála.

Mielduopmár Christer Tornefors duogáža dán mearrádussii,  ja logai diggerievtti guorran historjjá 400-500-lohkui m.Kr. Sámit leat dan rájes eallán Girjás čearu eatnamiin, ja bivdán ja guolástan – ja vissásit goit maŋemus duhát jagi. Leat maid čielggadan goas guovlu šattai Ruoŧa suverenitehta vuollái, goas stáhta šattai eananeaiggádin, ja goas Ruoŧa riekti šattai dán guovllu riektin.

Diggeriekti lea gávnnahan ahte sámit leat šaddan máksit vearu 1550-logu rájes, Gustav Vasa áiggi rájes. Dalle šattai Ruoŧa stivrejupmi, ja sámit bággehalle Ruoŧa riekteortnega vuollái. Tornefors cuige ahte suverenitehta ii leat seamma go oamasteapmi. Stáhta lea easkka ng. avvittringa áigge mii lea 1887 Váhčiris, šaddan eananeaiggádin.

Duopmu ii leat guorahallan eaiggáduššanrievtti muhto dušše sámi eanangeavaheami bivddu ja guolásteami ektui, dološáiggi rájes geavaheami bokte. Diggeriekti atná ahte sámiin lea doloža rájes geavahanriekti dán guovllus vaikko leage ná viiddis. Ceavzin dihte dáin garra guovlluin ja dálkkádagain gáibiduvvojit ná viiddis eatnamat.

Jagi 1734 lága jelgii lea sámiin leamaš doloža rájes geavahanriekti, ja ferte leat áibbas mearkkašahtti dáhpáhus jus dakkár riekti galgá heaittihuvvot. Nu ii lea dáhpáhuvvan ja danin oažžu čearru doarjaga iežas áššái. Stáhta ii sáhte addit čearu bivdo- ja guolástanrivttiid eret iige diktit leanastivrra dan čađahit, vaikko boazodoalloláhka lohká nu. Jus nu dahkko de dat rihkku ráđđenvuođu 2 kap §15 ja 11 kap § 14, oaivvilda Váhčira diggeriekti. Stáhta lihttoláigohanlohpi ii gusto dasto.

Muhto praktihkalaččat ii rievdda mihkke ovdalgo duopmu lea boahtán fápmui. Ja dat ii boađe fápmui ovdalgo dan ii šat mana guoddalit. Stáhtas lea dál golbma vahkku guoddalit duomu ja gáibidit geahččalanlobi hoavvarievttis.

Visar sidorna 101 till 120 ( av 196 )
© Sametinget 2020
Uppdaterad: 2016-02-04

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Öppettider:
Mån-Fre 08:30-12:00, 13:00-16:00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30-12:00

MenyPress
MenyPress
På www.sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?